Ooteruum

Tühi häll.
Kadunud laps.
Ema saladused.

Veronica Shelton on vaevelnud sünnitusjärgse depressiooniga lapse sünnist ja abikaasa surmast saadik. Ta ei saa magada, töötada ega suuda oma ilusat beebit puudutadagi. Tema emotsionaalne seisund sosistab talle kõrva valesid: sa oled halb ema. Su beebil oleks ilma sinuta parem. Aga mitte kõike ei saa seletada Veronica meeleheitega. Või siiski saab?
Lõppude lõpuks murtakse ta majja sisse. Häirivad joonistused, mille ta oma ateljeest leiab, on tõelised. Samuti on tõeline hirm oma tütre turvalisuse pärast – eriti kui Veronica leiab koju tulles eest külma ja tühja lastetoa.

Kui Veronicast saab ohvri asemel peamine kahtlusalune, taipab ta, et ainult ta ise võib oma tütre leida. Politsei ei aita. Nad ainult jälgivad. Veronica murelik ema on äkki ta elust jäljetult kadunud. Ja ta uuel sõbral on tema ees saladusi. Nüüd ootab Veronicat pimeduses tegelikkus, sest kellegi mõttemängud on äsja alanud.