Olemise maa

kes mina olen kui ma keegi ei ole –
kuldinahk õõristamas aja ajatust
tumedas kellatornis
kesk õhkõrna ööd mis sööb oma lapsi
tuul kes vaatab halli maad
keerutab tolmuna
enese nukrust tahab
süljata tuld milles
tantsivad surnud 

kes sina oled kui sa keegi ei ole –
vaid lärakas värvi
rünkpilvede vahel
tulistad haavleid kosmoste suhu
mesitarude vahele
vihinal tõttad
soo peale malet mängima
vaata et näkk sind ära ei söö 

* 

Käesolev raamat on Joanna Ellmanni viies luulekogu. Kristina Viina illustratsioonid.