NÕMME VANADEL FOTODEL

NƵmmest ja tema fotograafidest

NƵmme ja tema ajalugu on alati paelunud inimeste tƤhelepanu. Praegune Tallinna linnaosa on suhteliselt lĆ¼hikese ajaga teinud lƤbi suured muutused. Esialgu tƵusvas joones: tallinlaste valjasƵidukohast suvituskohaks, sealt edasi aleviks ja omaette linnaks. Seejarel tallati kogu eelnev areng pƵrmuks: linnast Tallinna linnaosaks, linnarajooniks ning lƵpuks linnarajooni osaks. Ning nĆ¼Ć¼d, taasiseseisvunud Eestis, taas linnaosaksĀ… ###

Nendest ajaloolistest hĆ¼petest hoolimata on NƵmme Ć¼ldjoontes jƤƤnud selleks, mis ta oli – inimsƵbraliku miljƶƶga metslinnaks. TƤhelepanuvƤƤrse panuse NƵmme ajaloo jƤƤdvustamisesse on andnud fotograafid. Kui kirjalik ja eriti suuline Ć¼lestƤhendus kannatab tihti subjektiivsuse all, siis foto on palju vahetum ning objektiivsem ajaloodokument, millest jƤreldused saab teha igaĆ¼ks ise. Foto annab sageli rohkem informatsiooni kui Ć¼kskƵik milline Ć¼rik. Esimestena jƤƤdvustasid NƵmmet alates 19. sajandi lƵpust baltisaksa kirjanik Peter Zoege von Manteuff el, tuntud eesti fotograaf Gustav Oskar ning eriti Jaan Kristin. Gustav Oskar tegi tihedat koostood kirjastaja J. Ploompuuga, Jaan Kristin Eesti suurima postkaardivƤljaandja R. von der LeyĀ’ga. Neilt ja lisaks kirjastuselt „Erste Revaler Postcarten Centrale” ilmus lƵviosa 20. sajandi alguse NƵmme vaatekaartidest. Ent tegevust alustas ka NƵmme oma kirjastaja, kelle kontor ja trĆ¼kikoda asusid kĆ¼ll Tallinnas. Nimelt lasi NƵmme sanatooriumi omanik Wilhelm Volkmann vƤlja terve seeria NƵmmet kui suvituskohta tutvustavaid reklaamkaarte. Nii levisid NƵmme pildid Ć¼le kogu Euroopa ja laia Venemaa.

NƵmme esimene fotoateljee „Modern” avati Esimese maailmasƵja pƤevil aadressil PƤrnu maantee 38 (praegu 340), kus fotograafina tegutses Konstantin Kontak. Ateljee tƶƶtas lĆ¼hikest aega ja tegi teadaolevalt vaid portreefotosid. Uus algatus sĆ¼ndis NƵmme keskuses KƵveral tƤnaval, kus Siioni-nimeline fotograaf tegi 20. juulil 1922 oma esimese prooviklƵpsu. Peaaegu samal kohal tegutses fotoateljee lƤhiminevikuni, vaheldusid vaid omanikud-tegijad. Nii registreeriti 23. novembril 1924 sealsamas pƤevapilditƶƶstus „Mars”, omanikuks Tallinna fotograaf Eduard Sandat. Parast viimase surma 1931. aasta detsembris lƤks ettevƵte Ć¼le Voldemar Kodarile, mehele, kes kindlasti kƵige rohkem on NƵmmet jƤƤdvustanud. Lisaks vaadetele ilmus temalt 1930. aastatel ridamisi reportaaÅ«fotosid NƵmme tƤhtsamatest sĆ¼ndmustest. Kodari fotod teeb eriti hinnatavaks nende tƤpne dateering –sĆ¼ndmuse nimetuse ja kuupƤaeva kandis ta sageli juba negatiivile.

Samaaegselt tegutsesid NƵmmel fotograafina A. Zipp (Jaama 1), I. Teterin ja Rostislav Kristin (Jaan Kristini poeg, Turuplats 7). Esimene tegi pƵhiliselt perepilte, kuid lasi valja ka seeria postkaarte NƵmme vaadetega. Teised kaks seevastu keskendusid valdavalt piltpostkaartidele. Rostislav Kristini huvi ei piirdunud sealjuures vaid NƵmmega –tema fotodelt leiame vaateid Ć¼le terve Eesti. Oma panuse kohaliku olustiku jƤƤdvustamisesse andsid ka amatƶƶrfotograafid, tuntuim neist on kindlasti muusik Voldemar Uustalu.

Selles raamatus olen huviliste ette toonud 245 fotot ja piltpostkaarti, millel NƵmme ajavahemikus 19. sajandi viimasest kĆ¼mnendist kuni 1960. aastateni. PƵhiosa Ć¼lesvƵtetest pƤrineb 1920.–1930. aastatest –NƵmme Ƶitseajast, mil teda kƵige rohkem ka jƤƤdvustati. Olen pĆ¼Ć¼dnud fotode kaudu anda vƵimalikult igakĆ¼lgse pildi NƵmme ajaloolisest miljoost,  infrastruktuurist ja mitmekĆ¼lgsest seltskondlikust elust.

Loodetavasti aitab see raamat nƵmmelastel ja NƵmme-huvilistel tundma Ƶppida kodukandi ajalugu ning innustab uurima perekonnaalbumeid, leidmaks sealt uut ja huvitavat.

Leho LƵhmus
NƵmme, kevad 2005