NÕMME KIRIKUD JA KOGUDUSED

Vaimse elu üks kandjatest on kirik. See on kultuuri osa, mis süvendab inimeste kõlbelist ning hingelist tunnetust. Nõmme esimese organiseeritud koguduse tekkimine seondub Manfred von Glehni nimega. Nõmme linna rajaja poeg leidis kutsumuse siinse usuelu edendamises ning tegi seda üpris aktiivselt. Juba 1893. aastal asutas ta Jälgimäe baptistikoguduse, oli selle esimene vanem ja jutlustaja. Kümme aastat hiljem, 1903 jätkati tegevust Nõmmel praegusel Puuvilja tänaval endises Glehni mehaanikatookoja ruumes.

1904. aastal sai kohalik vennastekogudus peavarju endises Glehni valukuuris. Samas hoones hakati järgmisel aastal pidama ka luterlikke jumalateenistusi. 1913. aastal kinkis Manfred von Glehn need äpardunud tööstuse mälestusmargid koos kruntidega kogudustele. Lisaks said maa kiriku ehitamiseks ka Nõmme oigeusklikud.

Baptistid, luterlased, õigeusklikud – need on Nõmmel kanda kinnitatud esimesed konfessioonid. Kõik nad on leidnud käsitlust ka kaesolevas raamatus. Lühidalt on peatutud ka katoliiklastel, kes peatselt Nõmmele oma pühakoda ehitama hakkavad.