Kriminaalpoliitika

Kriminaalpoliitika ülesanne on leida ja hinnata vahendeid, mille abil vähendada või ohjeldada kuritegevust. Tegemist on ulatusliku valdkonnaga, mille täpne piiritlemine tavapoliitikast, elementaarsest korrakaitsest või sotsiaaltööst ei ole küll kerge, kuid on siiski vajalik. Ka õiguslikus argumentatsioonis tuleb hoida lahus dogmaatilised, kriminoloogilised ja õiguspoliitilised kaalutlused. Osaliselt sisaldab käesolev õpik materjali, mis pärineb 1997. a kriminaalpoliitika ja 2003. a karistusõiguse aluste õpikust. See tekst on siiski uuesti läbi töötatud ning uuema kirjandusega aktualiseeritud. Lisandunud on ka täiesti uued osad, mis käsitlevad normiteooriat ja õiguskeelt, karistusõigust ja moraali jm. Oluliselt täiendatud peatükk on pühendatud Eesti kriminaalpoliitikale, kus vaadeldakse meie karistusõiguse arengut alates taasiseseisvumisele eelnenud muutmispüüetest kuni 2014. a lõppenud karistusõiguse revisjonini. Samas on Eesti kriminaalpoliitikat käsitletud ka üldiste probleemide all. 

Lisadena on toodud ka mõned olulisemad normatiivaktid, mis käsitlevad Süüteoennetuse Nõukogu tööd, Eesti kriminaalpoliitika arengusuundi jm.