KIRJAD KARLOVA MÕISAST

Poola rahvusest vene kirjanik, publitsist ja ajakirjanik Faddei Bulgarin (1789–1859) ostis Tartu lähedase Karlova mõisa 1828. aastal. Elupõlisel sõjamehel, kes käinud Napoleoniga läbi Euroopa ja sõdinud Vene poolel Soome sõjas, tuli sealtpeale vähemalt suviti ja ajuti aastaläbi pista rinda Tartu linnaisadega ja kantseldada laaberdama kippuvaid üliõpilasi. Puškini ajastu vene kirjanduse käsitlustes Poeedi põhivaenlaseks kuulutatud Bulgarinit, kelle pärand on ligi poolteist sajandit kannatanud nii vene kui ka nõukogude kirjandusteadlaste poriloopimist, on tasapisi hakatud rehabiliteerima alles alates 1990-ndatest. Ent just Bulgarin oli enne Turgenevit ainus vene kirjanik, kelle kõik olulised teosed ilmusid juba tema eluajal paljudes võõrkeeltes. Ta oli esimene kutseline ajakirjanik ja kirjanik Venemaal nagu Jannsen eestlastel. Käesolevasse mahukasse köitesse on tõlkija Malle Salupere valinud Bulgarini memuaristika selle osa, mis võiks huvitada eesti lugejat, ning kirjutanud saatesõna vormis põhjaliku ülevaate autorist ja tema ajast.

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital.