KABALIST

Autori laiema huvi tõttu judaismi ja eelkõige Kabala vastu puutus ta kokku looga Hajim Vitalist, vähetuntud 16. sajandi rabist, kes pani kirja Isaak Luria ideed. Ilma Vitali kirjandusliku andeta ei teaks keegi Isaak Luriast, veel tänapäevalgi olemasoleva Kabala kooli asutajast.
Luria mängib Kabalistis olulist rolli, ometigi on peategelaseks Hajim. Ta on äärmiselt edasipüüdlik noormees, kes unistab imelisest tulevikust Põhja-Gallilea väikelinnas, kus elab ja õpib suurem osa Kabala tõlgitsejaid. Tema teel edule paikneb aga rohkem takistusi, kui ta arvata oleks osanud.
Kui tuntud Kabala õpetaja Cordovero sureb, eeldab Hajim, et järglaseks määratakse just nimelt tema. Selle asemel saab ta aga teada, et tal tuleb hakata võtma tunde hoopis Isaak Luria käest, kel on petturi maine. Meestevaheline suhe on algusest saati keeruline ning muutub veelgi hullemaks, kui Hajimile hakkab meeldima Luria tütar Francesa, Luria aga seab nende armastusele selgesõnalise keelu. Kimpen pöörab tähelepanu Luria ideedele, kuid Kabalist on samas põnev romaan egoismist ja auahnusest, mida toetavad mitmed huvitavad karakterid: sensuaalne kuid traagiline Francesa, Hajimi poolvend Joshua, keda hävitab vimm ja keelatud kirg, ning deemonlik rabi Zimra, kes otsib väsimatult Seaduselaegast, mis teeks temast uue Messiase. Tegu on kahtlemata paeluva debüüdiga.