100 ehitist – sada aastat

Eesti lugu ehitistes 1918-2017

Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit otsustasid Eesti Vabariigi sajandal aastal teha ühise näituse ning anda välja raamat „100 ehitist – sada aastat”. Tahtsime esitleda võimalikult laia paletti ehitistest ja rajatistest, mis on meie elukeskkonda kujundanud. Ühtlasi anname sellega au kõigile neile ehitajatele, kes meie ees käinud on.

Püüdsime kaasata võimalikult erinevaid ehitamisega seotud osapooli, selleks moodustus kümneliikmeline žürii ehituse ja sellega lähedalt seotud elualade esindajatest.

Eestis on ehitatud aastatuhandeid. Viimane sada aastat on andnud lõviosa meie tänastest ehitistest. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul koostatud näitus ja raamat teevad tagasivaate just neisse aastatesse.

Lihtne oleks olnud valida iga kümne aasta kohta kümme parimat objekti, minnes aga raskemat teed – iga aasta kohta midagi – on meil palju selgemalt kirjas Eesti lugu. Lugu ehituses, majanduses, poliitikas toimunust. On aastaid, mil ei valminud peaaegu midagi (eelkõige sõja-aastad), ja selliseid, kus valiku tegemine silmapaistvate objektide seast oli enam kui raske ja nõudis žüriilt isegi hääletamist, kui konsensuse saavutamine võimatuks osutus.

Valiku tegemisel peeti silmas geograafilist, materjalipõhist ja tüpoloogilist mitmekesisust. Nii on valitute seas ka elamuid ja tehnorajatisi. Oluline oli, et objekt või protsess oleks ajastut iseloomustav (sõjajärgsed taastamistööd ja pooleliolevate hoonete lõpetamine, stalinistliku arhitektuurikäsitluse vaibumine, industriaalsete ehitusmeetodite pealetung, 1990. aastate materjaliuuendused jne). Lõppude lõpuks on valik ikka subjektiivne ja just nende inimeste nägu, kes žüriisse kuulusid. Seekord sai see selline.