VALGETE ÖÖDE JÕGI

Ühe tänapäeva kõige kartmatuma kirjaniku kroonika tapvast retkest läbi legendaarse piirkonna, mis sünnitas Gulagi ja kinnitas Siberi ohtliku eraldatuse mainet kaugel väljaspool selle piire. Eriprojekti järgi ehitatud paadis rändab Jeffrey Tayler umbes 2400 miili mööda Leena jõge, alustades Baikali järve lähistelt kuni edasi, teisele poole põhja-polaarjoont, läbides teekonna, mille esimesena, umbes kolmsada aastat tagasi, tegid läbi kasakate väed. Ta otsib ürgset ilu ja pelgupaika kaasaegset vene kultuuri iseloomustava korruptsiooni, ja vägivalla eest, kuid leiab hoopis selle kultuuri juured sajandeid muutumatuna seisnud kasakakülades, ignorantseid joodikuid täis nõukogude eelpostides, Gulagi kõledates varemetes ja põlismetsades, kus lähim külake on sadade miilide kaugusel. Just nii kaugel on ta igasugusest abist, kui avastab, et tema teejuht – jõuline Nõukogude armee veteran, keda on kibestanud kogemused Afganistanis, jälestab kogu inimkonda, Tayler kaasa arvatud. Autor aga vajab Vadimi elamaks üle pea põrgulikuks pöörduvat retke. Neil tuleb seilata möirgava tormiga mäslevates kärestikes päästeveste kasutamata, sest, nagu Vadim seletab, tapaks jäine vesi nad enne kaldale jõudmist. Kuigi Tayler on rännanud kaameli seljas läbi Sahara ja sõitnud Mobutu vastase mässu ajal kanuuga mööda Kongo jõge, pole ta kunagi varem niisugust hirmu tundnud.