Näita mobiiliversiooni

Liigu sisu juurde Liigu peamenüü juurde

Avaleht / Raamatud / Ajalugu ja poliitika / Maailma ajalugu / UKRAINA AJALUGU

Raamat

UKRAINA AJALUGU

Autor: JOHANNES REMY

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (1)

17.80 16.91 €

Kaup kätte: Kiirtellimusega: esmaspäev 17.12

Sisukirjeldus

Ukraina on suur Euroopa riik, kuid kas see kuulub läände või itta?

Millest koosneb ukraina identiteet?

Millal tekkisid ukraina rahvas ja Ukraina riik?

Ukraina avarad stepid on olnud võitlusväljaks kord mongolitele, tatarlastele ja kasakatele, kord tüliõunaks Kiievi-Russi, Poola, Venemaa ja Austria vahel. Sajandite jooksul on see rahvaste kokkupuutepiirkond saanud koduks ukrainlastele kogu nende rahvuslikus mitmekesisuses. „Ukraina ajalugu“ on kergesti loetav põhiteos kõigile, kes tahavad mõista, kuidas riik sündis ja kuhu see praegu suundumas on.

Lisainfo
ISBN 9789949604371
Ilmumisaasta 2018
Keel eestikeelne
Formaat Kõvakaaneline
Lehekülgi 291 lk
Mõõt 221x150x20 (mm)
Tõlkija(d) ENE KAABER
Kirjastus EKSA
Lisamise aeg: 22.02.2018

17.80 16.91 €

Kaup kätte: Kiirtellimusega: esmaspäev 17.12

Kategooria TOP

Arvustused (1)

Remy ülevaade Ukraina ajaloost on väga hästi koostatud ning professionaalse ajaloolasena esitab ta sujuva narratiivi. Raamat on kirjutatud Soome auditooriumile eesmärgiga tutvustada Ukraina ajaloo keerdkäike ning ukrainlaste kui rahvuse kujunemislugu. Seetõttu on valitud alguspunktiks Kiievi-Russ, kuigi sellele ajalooetapile on vähe tähelepanu pööratud, kuna autori arvates on see pigem ukrainlaste tekkimise eellugu. Meeldiv on näha, et autor on seadnud eesmärgiks esitada tasakaalustatud ülevaade, näidata paralleelselt Ukraina rahvuslikke ja Vene imperialistlikke narratiive. See aitab esile tuua olulisemad vastuolud kahe rahva identiteedi konstrueerimise protsessis. Remy ei sunni lugejat aktsepteerima kumbagi versiooni, vaid proovib avada ajaloomüütide loomise aluse. Neutraalse positsiooni hea näide on tema lähenemine Kiievi-Russi pärandile ning Kiievi-Russi Kiievi-Vene asemel kasutamise argumentatsioon (lk 21). Kuigi viimane on Soome ja Eesti ajalookirjutistes palju levinum termin, tähendab selle kasutamine Vene imperialistlikust narratiivist lähtumist. Pealegi pole sel tõepõhja all, kuna tolleaegse riigi nimetus oli Russ, mitte Rossija (Venemaa). Loodetavasti annab see raamat tõuke teha muutus ka Eesti ajalookirjutamise traditsioonis. Remy on oma raamatu põhiosas keskendunud ukrainluse kujunemisele. See sai alguse kasakate hetmaniriigiga XVII sajandil. Autor on hästi välja toonud hetmaniriigi vastuolud ning keerulised valikud, mis viisid lõpuks selle riigi Vene impeeriumi koosseisu. Seejärel hetmani­riigi autonoomia likvideeriti ning kasakaeliidi inkorporeerimisest Vene aadelkonda sai vaheetapp kuni ukraina rahvusluse tekkimiseni XIX sajandil. Remy tuletab Soome lugejatele meelde soome rahvusluse tekkimise, kuid samamoodi saab Eesti lugeja võrrelda eestlaste rahvuslikku ärkamist ukrainlaste omaga. Remy on esitanud neutraalselt Vene keisririigi kahetise hoiaku ukraina rahvusliku liikumise suhtes: ühelt poolt toetatakse seda kui Poola-vastast nähtust, teiselt poolt surutakse seda alla, kuna see õõnestas Vene imperialistlikku narratiivi. Jällegi toob Remy välja Vene ja Ukraina ajalookäsitluse olulisemad konfliktimomendid ning annab lugejale võimaluse hinnata, mil määral on üks või teine pool üritanud ajaloosündmusi enda poole kallutada. Selline tasakaalukas lähenemine laseb lugejatel teha omad järeldused ning valmistab nad ka ette kohtumiseks mõlema riigi rahvusliku ajalookäsitlusega. Remy ei ole keskendunud üksnes Vene impeeriumile, vaid vaatab paralleelselt ukrainluse arengut ka Austria-Ungari keisririigis, mis oli Kesk- ja Ida-Euroopa impeeriumidest rahvuspoliitika osas kõige liberaalsem. Seetõttu tundub Romanovite impeeriumis juhtunu eriti kontrastne. See aga ei tähendanud seda, et ukrainlus oleks saanud Galiitsias rahulikult areneda, kuna ukrainlaste hulgas olid sisetülid ukrainluse pooldajate ja Vene impeeriumile orienteeritud rahvuslaste vahel. Konflikt poolakate ja ukrainlaste vahel pani viimased samuti nõrgemasse positsiooni. Remy annab hea ülevaate poliitiliste jõudude omavahelistest suhetest ning selgitab, miks ukrainlus Habsburgide impeeriumis siiski peale jäi. Ukraina XX sajandi ajalugu on väga traagiline ja Remy on käsitlenud seda delikaatselt, laskumata emotsionaalsesse müüdiloomesse. Sel sajandil oli ukrainlastel kahel korral võimalus välja kuulutada oma riik. 1920ndatel see ebaõnnestus, kuna bolševikud võtsid Ukraina alad nagu Lõuna-Kaukaasiagi oma kontrolli alla ning Lääne-Ukraina jäi Poola riigi kätte. Asjatundlikult on ülevaade antud traagilisest golodomor’ist 1930ndatel. Jättes kõrvale poliitiliselt motiveeritud liialdused, üritab Remy leida sellele katastroofile ajalooliselt vettpidava seletuse. Samuti räägib ta neutraalselt ukrainlastele väga tundlikel teemadel nagu Teine maailmasõda ning holokaust. Remy valmistab oma lugejad hästi ette vältimaks emotsionaalseid konflikte Ukraina rahvuslike narratiivide toetajatega, kummutades ühtlasi Nõukogude Liidu ajal loodud müüdi ukrainlastest kui natside sabarakkudest. Kuna Remy „Ukraina ajalugu“ ulatub kuni 2014. aasta lõpuni, saab sealt kompaktse ning neutraalse ülevaate Ukraina arengust kuni Ukraina-Vene sõjani, mis algas 2014. aastal. Sellest on kriitilisele lugejale palju abi, kui ta soovib lahti mõtestada tänapäeva infosõjas esitatud müüte. Raamatus on näidatud asjatundlikult nende müütide päritolu, kuid suhtutud seejuures delikaatselt ukrainlaste rahvuslikesse iseseisvuspüüetesse. Väljavõte Sirbi artiklist Kuidas mõista Ukraina ajalugu?

Lisas : Heiko Pääbo | 30.10.2018

* * * * * * * * * *
Suhtlusvõrkude arvustused

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.