TUNA 1/2021

2021. aasta esimese Tuna numbri avab Jaan Unduski essee Jaan Krossi 100.  sünniaastapäeval peetud kõne põhjal, kus Krossi romaanidest tuttav köielkõndija-motiiv toob meid Balti ketini ja kaugemalegi, üle aegade ulatuva käest-kinni-hoidmise-liigutuse mõtestamiseni. Käsitluste rubriigis vaatleb Enn Küng Tallinna sõjaliste kohustuste seost Rootsi garnisoniga 16. sajandi lõpust 17. sajandi esimese kolmandikuni, Mari-Leen Tammela uurib Eesti karistusseadustiku reformi 1920. aastatel, mil küsimuse all oli vangla rajamine Kesselaiule, Mark Gortfelder käsitleb 1923. aastal toimunud usuõpetuse rahvahääletuse tulemusi mõjutanud tegureid, Mihkel Truman jätkab Eesti arhiivinduse arenguloo analüüsi 1920. aastate keskpaiku, Jaan Lehtaru annab jätkuloos ülevaate arhivaalide säilitusküsimustest nõukogude perioodil ning Valdur Ohmann teeb sissevaate Tallinnas Maneeži tänaval asuva arhiivihoone minevikku. 

Dokumendirubriigis leiab käsitlemist küsimus kahest museaalidena arvele võetud sõrmusest, mille seostamist Pirita kloostriga ei saa välistada, ning täiendavatest dokumentidest Eesti metsavendluse ajaloo uurimisel 1949. aasta kontekstis. Lisaks saab lugeja ohtra pildivaliku Peipsitagusel asualal elanud eestlastest 1943. aastal, sisutiheda arvustuste rubriigi ja varia-osa.