TORI KIHELKONNAKIRIKU KROONIKA. DIE CHRONIK DES KIRCHSPIELS TORGEL

TORI KIHELKONNAKIRIKU KROONIKA 17. SAJAND – 20. SAJANDI I POOL

Kroonika transkribeerisid Christel Steinbrück, Janis Tobreluts ja Maris Saagpakk.

Ada Piirak kirjutab oma uurimuses „Ajalooline traditsioon Toris“ 1925. aastal: „Et pastoraadi elumajad kolmel korral maha põlesid, sellepärast on ka vanemad kiriku raamatud ja teised teated kaduma läinud.
Kiriku kroonikat on kirjutama hakanud Benedict August Friedrich Offe (1809-1850 Tori õpetaja) ja on üles tähendanud sündmusi eelmisist aastaist nii palju, kui see võimalik on olnud. Kroonika on üldiselt väga huvitavalt kirjutet, iseäranis Emil Offe (1850-1876) poolt.“

Akadeemik Jaan Undusk: „Tegemist on ajalooallikaga, mis omab tähtsust nii Pärnumaa regionaalajaloo kui ka kogu Eesti kultuuriloo, majandus- ja kooliajaloo ning demograafia seisukohalt. Tori kihelkond hõlmas üsnagi suure osa praegusest Pärnumaast ning seal aset leidnud ajaloolised arengud, mida kroonika tundlikult kajastab, on piisavalt suure üldistusjõuga. Kroonikat iseloomustab ka kohati emotsionaalselt varjundatud stilistika, mis vahendab huvitavaid seisuslikke ja ametialaseid hoiakuid ning lisab lugemismõnu.“

Kiriku kroonikat on lisaks eelmainitud pastoritele kirjutanud kirikuõpetajad Karl Raedlein (1877-1895), Harald Riekhoff (1895-1911) ning Juhan Reidak (1911-1945), kes elasid Randivälja külas asunud Tori kirikumõisas. Kirjeldatud on nende õpetajaametis oldud aja olulisemad sündmused Tori kihelkonnas ja kirikuelus – nii läbi kroonikale kohustuslike osade kui ka läbi kirikuõpetaja isikliku väärtushinnangu prisma. Tori kihelkonnakiriku kroonika tekst on raamatus toodud rööbiti saksakeelses algversioonis ja eestikeelses tõlkes, et anda väljaandele rahvusvahelist kasutusväärtust ning pakkuda võimalust tõlget ja originaalteksti võrrelda. Tõlkele lisatud kommentaarid ja mõistete seletused võimaldavad tänapäevases kontekstis paremini mõista omaaegset keelt, igapäeva- ja vaimuelu ning aitavad huvitavat kultuuriloolist lugemismaterjali nautida ka laiemal lugejaskonnal.

Raamatus on illustratsioonidena kasutatud fotograaf Mihkel Tilk’i fotosid Tori vaatamisväärsustest, mis on üles pildistatud aastatel 1886-1887. Käsikirjaline kroonika oli Evald Saagi erakogus kuni aastani 2011 ning huvilistel puudus sellele senini laiem juurdepääs (kroonika on nüüdseks EELK Konsistooriumi arhiivi üle antud).

2014. aastal ilmus sarjas „Randivälja lood“ Paul Raudsepa mälestusraamat „Pulma Pauli pajatused 1924-1958“.

Die zweisprachigen Quellenpublikation „Die Chronik des Kirchspiels Torgel (Tori). Vom siebzehnten Jahrhundert bis zur ersten Hälfte des 20. Jahrhunderts“. 

Der deutschsprachige Quellentext wurde von Christel Steinbrück, Janis Tobreluts und Maris Saagpakk transkribiert. Die Übersetzung stammt von Janis Tobreluts und Maris Saagpakk. Zusammengestellt und gestaltet wurde die Chronik von Mait Laas. Der Herausgeber des Werkes ist der Dorfverein von Randivälja. 

Die Kirchenchronik von Torgel ist eine einzigartige Quelle, in der die wichtigsten Ereignisse im Kirchen-, Bildungs- und Wirtschaftsleben des Kirchspiels während vier Jahrhunderten dargestellt sind. Die Autoren der Chronik waren Pastoren deutscher Herkunft, der wesentliche Teil des Textes stammt von Emil Offe (in Torgel 1850-1876), Carl Raedlein (1877-1895) und Harald von Riekhoff (1895-1911). Durch die Themenwahl und die Art der Verschriftlichung bekommt man eine Einsicht in die innere Welt und die Vorsätze der Pastoren, die auch die Mentalität und Vorstellungen ihrer Gemeinde und damit ihre Lebensumwelt mitgeprägt haben. Der Text hat stellenweise einen sehr emotionalen Charakter und deswegen ist die Lesefreude auch denjenigen garantiert, die nicht aus dieser Gegend stammen. Der deutsch- und estnischsprachige Paralleltext richtet sich an eine breite Leserschaft und ist mit historischen Fotos illustriert, unter denen man auch einzigartige Aufnahmen des Torgelschen Fotografen Mihkel Tilga vom Jahre 1886 findet, die die Umgebung und die wichtigsten Sehenwürdigkeiten der Gegend zeigen. 

Das Werk gehört in die Reihe „Geschichten von Randivälja“. Als erste Publikation der Reihe erschienen im Jahre 2014 die Erinnerungen von Paul Raudsepp „Geschichten des Pulma-Paul 1924-1958“.