TOOMAS KARU - SPORDIMEDITSIINI JA SPORDIGA LÄBI ELU

Tänapäeval ilmub mälestusraamatuid hulgi, kusjuures eriti hoolega ostetakse kergemeelsete naiste meenutusi nende tormilisest minevikust. Tippsportlastest kirjutavad enamasti teised ja teadlaste lood kipuvad igavateks jääma. Seetõttu on emeriitprofessor Toomas Karu elutööd kokkuvõttev raamat "Toomas Karu – spordimeditsiini ja spordiga läbi elu" meeldivaks erandiks, mida võib kaanest kaaneni läbi lugeda kui juturaamatut. Raamatus leiavad tutvustamist vanemad ja vanavanemad, pereliikmed ja kõige lähedasemad inimesed, kes Toomase elu ja tegemisi on mõjustanud. Kuivõrd tegemist on Eestis kõigile hästi tuntud inimestega, siis saame nende kohta teada palju uut ja huvitavat.

Kõigepealt hiljutisest juubilarist endast, kes on oma erialal fantastiliselt tegus tänini ja kes vaatamata kõrgele eale on ka praegu aktiivne ja tulemusrikas tennisist seenioride klassis. Tegelikult loetakse professorite poegi memmekateks ja ärahellitatud lasteks, sest professori ja eriti akadeemiku palk oli nõukogude ajal teatavasti fantastiliselt kõrge. Kuid meie loos ühiselt elu alustanud naabripoisid akadeemik Ariste poeg Andri, akadeemik Orviku poeg Kaarel, professor Nõmmiku poeg Riho ja professor Karu poeg Toomas olid hoopis teisest puust, kes õppisid hästi ja said suurepäraseid tulemusi ka spordis. Toomas oli Tartu noortemeister suusatamises ja jalgrattaspordis ning ka linna parimaid noortennisiste. Suusatamises oli ta ka Tartu oblasti ja vabariigi meister. Enesedistsipliin ja visa töö tegid temast teadusdoktori ja professori. Tuletagem meelde, et doktor nõukogude ajal oli hoopis midagi muud kui praegu ja sellele "Olümpose mäele" jõudsid vaid väga vähesed. Kuidas ta sinna jõudis, sellest on raamatus pikalt juttu. Selleks tuli Moskvas elada lutikatest kubisevates tubades ja süüa sellist toitu, mis tänapäeva Eesti noorel küll suust alla ei läheks.

Toomase saavutuste hulka kuulub lisaks viljakale teadustööle Tartu Ülikooli arstiteaduskonna spordimeditsiini osakonna loomine ning selle kujundamine unikaalseks rahvusvaheliseks spordimeditsiinialase kaadri ettevalmistamise keskuseks, mille lõpetas tuhatkond üliõpilast. Kõik teavad, et tipus on kitsas ning kadetsejaid ja jala tahapanijaid on ka Toomasele elu jooksul jätkunud ning nendestki tuleb raamatus juttu.

Soovitan raamatut kõigil lugeda!

Klassivend ja möödaniku spordikaaslane Anto Raukas