Бесплатная доставка!
Галерея
Surma and
Автор
Jacques Derrida
20. Sajandi ühe mõjukaima prantsuse mõtleja Jacques Derrida (1930-2004) hilise loomeperioodi tähtteos.
Derrida vaatleb uurimuses kingi või anni mõistet ja selle seoseid ajaloo, poliitika, filosoofia, religiooni ja kirjandusega. Raamat analüüsib andmise võimalikkust ja võimatust, samuti ’vastutuse’ mõistet ning elu ja surma andi. Teos, mida peetakse sageli Derrida religioosseimaks mõtiskluseks, keskendub ühtlasi Kierkagaardi käsitlusele Aabrahami ja Iisaki loost.
„Derrida Surma and on meditatsioon surmast, selle saladusest ja sellest tulenevast radikaalsest vastutusest,“ kirjutab kirjandusteadlane Tiina Kirss. „Derrida mõttelised pöörded ja sõlmitused üllatavad lugejat tavatõlgendustest priiks—nii ka teekonna teises pooles, kus jõutakse Kierkegaardi tõlgenduse delikaatse, kuid jõulise lahtilooritamiseni. Derrida aukartus sõna, teksti ja sakraalsuse ees näitab Aabrahami-Iisaku loo luustikku lummavas välkvalguses.“
„Harva olen lugenud 20. sajandi prantsuse filosoofiat nii heas eestikeelses tõlkes. Mart Kangur on arvestanud kogu senise tõlketraditsiooniga, kasutades seda oskuslikult ära, ja jätkates omalt poolt seal, kus traditsioonist puudu jääb,“ märgib kirjanduskriitik Hasso Krull.
Derrida vaatleb uurimuses kingi või anni mõistet ja selle seoseid ajaloo, poliitika, filosoofia, religiooni ja kirjandusega. Raamat analüüsib andmise võimalikkust ja võimatust, samuti ’vastutuse’ mõistet ning elu ja surma andi. Teos, mida peetakse sageli Derrida religioosseimaks mõtiskluseks, keskendub ühtlasi Kierkagaardi käsitlusele Aabrahami ja Iisaki loost.
„Derrida Surma and on meditatsioon surmast, selle saladusest ja sellest tulenevast radikaalsest vastutusest,“ kirjutab kirjandusteadlane Tiina Kirss. „Derrida mõttelised pöörded ja sõlmitused üllatavad lugejat tavatõlgendustest priiks—nii ka teekonna teises pooles, kus jõutakse Kierkegaardi tõlgenduse delikaatse, kuid jõulise lahtilooritamiseni. Derrida aukartus sõna, teksti ja sakraalsuse ees näitab Aabrahami-Iisaku loo luustikku lummavas välkvalguses.“
„Harva olen lugenud 20. sajandi prantsuse filosoofiat nii heas eestikeelses tõlkes. Mart Kangur on arvestanud kogu senise tõlketraditsiooniga, kasutades seda oskuslikult ära, ja jätkates omalt poolt seal, kus traditsioonist puudu jääb,“ märgib kirjanduskriitik Hasso Krull.
