SISU_LINE 2. RUUMIMÕJU/THE IMPACT OF SPACE

Eesti Sisearhitektide Liidu 2-osaline ruumiuurimuslik ajakiri SISU––LINE 2 koondab ühiste kaante vahele teema, kuidas mõjutab ruum inimest ja inimene ruumi ehk millised inimlikud sekkumised meid inspireerivad. 

Arhitekt Juhani Pallasmaa uurib arhitektuuri vaimsust ja atmosfääri lähtuvalt mõistuse ja keha kokkupuutumist ruumis, analüüsides ruumiliste väärtuste tajumise mooduseid erinevates meediumides. Graeme Brooker Londoni Kuninglikust Kunstikolledžist arutleb sisearhitektuuri kui eriala muutliku olemuse ja interjööri erinevate käsitlemisviiside üle. Siserahitekt Kees Spanjers Amsterdamist lahkab inimkeskse disaini rolli Hollandis ja keskendub uue funktsionaalse ruumi loomise ajenditele, mis tõukuvad ruumilise keskkonna pidevast muutumisest. Noor arhitekt Aet Ader teeb ausa ülevaate isikliku elukogemuse näitel eluruumide kasutamise mustritest Tallinas, avastades samm-sammult, kuidas loob inimene oma ruumi, mõjutades seda füüsilise kohaloluga. Vastuolust inimliku elulaadi ja institutsionaalse arhitektuuripoliitika vahel arutleb KASK-i filmimagistrant Ingel Vaikla kahe ‘Living Architectures’ videoinstallatsiooni näitel. 

SISU––LINE teine osa keskendub enam ruumi loomisele kui protsessile. Mis paneb ruumi elama – kuidas ruumi mõjutada? Praktiseeriva arhitekti ja sisearhitekti kogemusi jagavad Euroopa põnevate näidetena Patrice Girod ja Evelyne Merkx, kelle ambitsioonikas raamatupood Maastrichti gooti katedraalis on provokatiivse näitena elavdanud kirikuruumi ümbermõtestamise diskussiooni. Eesti oma esindusruumist räägivad Pekingi saatkonnast arhitekti ja sisearhitektina Andres Põime ja Liisa Põime. EKA arhitektuuri ja sisearhitektuuri õppejõud Arhitekt Must, Jaan Tiidemann ja Kadri Klementi arutlevad, kuidas püstitada ruumiinstallatsioone moel, mis koorub teoreetilisest õppetööst ningi kõnetab kasutajaid füüsilise ruumikogemusena. SISU näitusest ‘Ruumiline sekkumine’ loob pildi visuallessee, mis peegeldab meie endi argiseid tähelepenekuid ja inimlikke tegevusi linnaruumis oma juhuslikkuses ja lõpetamatuses, ootuses.