SEE SININE SIRJENDAV KAUGUS

Urmas Bereczki mitmeaastase valdkondadevahelise loomeprojekti tulemusena ilmus käesoleva aasta kevadel Bernard Kangro luulest inspireeritud raamat pealkirjaga „See sinine sirjendav kaugus“, alapealkirjaga „Bernard Kangro ridade vahel tuhlates“, mis sisaldab ka luuleplaati ja luulefilmi. 

Tegemist on kolme iseseisva, kuid tihedalt üksteisega põimuva teosega, mille peaeesmärgiks on aidata kaasa Kangro luule taasavastamisele. Projekti kolme osa ühendavad Kangro 1930ndate ja 80ndate aastate vahel oma rahva saatuse, koduigatsuse, poeedikutsumuse ja inimeksistentsi põhiküsimuste teemadel kirjutatud 33 luuletust, mis annavad pistelise läbilõike Kangro luuleloomingust. Raamatut illustreerivad Virge Jõekalda suggestiivsed joonistused Kangro luuletuste teemadel. Raamatu ning CD ja DVD plaadi kujundaja on Loit Jõekalda. CD plaadi on pannud kokku Urmas Bereczki, temalt on pärit arhiivlindistus luuletustest Kangro enda esituses aastast 1987. Samad luuletused kõlavad ka Kangro muusana kujutletud Harriet Toompere nüansirikkas ja kirglikus esituses. Luuletuste taustal kuuleme plaadi helirežissööri Taavi Tulevi salvestatud loodushelisid.

Filmi režissööriks on mitmeid rahvusvahelisi filmiauhindu pälvinud ungari filmirežissöör Gabriel Dettre. Tema peaaegu kolmetunnine film „Kesksuvetants“ koosneb Bernard Kangro 33 luuletuse põhjal loodud filmietüüdidest ehk lavastatud allegoorilistest stseenidest põimes dokumentaalkaadritega. See on režissööri interpretatsioon Kangro luuleilmast tänases päevas. Film on loodud DVD formaadis, sest ühest vaatamisest ei piisa selleks, et kogu sõnum pärale jõuaks. Dettre filmietüüdid on sama luulelised ja allegoorilised kui luuletused ise ja vajavad sügavat ja korduvat kaasaelamist nende sisu avanemiseks. 

Raamatus on ära toodud ka osa projektiautori ja filmiržissööri vahelisest kirjavahetusest, mis aitab lahti muukida Kangro luule varjatud sõnumit ja kuvab filmi idee sündi ning loomingulist arengut. Filmi võib vaadata nii eesti kui inglise subtiitritega või hoopis ilma. 

Ingliskeelne tõlge on Rootsis elava eesti-soome päritolu Laura Neili sulest.