Sada päeva intensiivis ja elu pärast seda

Enamik inimesi eelistab lugeda rasketel teemadel kirjutatud raamatuid, mis süstivad positiivsust ja lootust. Selliseid raamatuid ja filme on palju. Raamatu autor tahtis kirjutada ausalt. Raamatu, kus on kirjas küll palju ilusat, kuid on edasi antud ka tõeline valu ja päris hirmud. Niisuguseid raamatuid on samuti vaja, neid aga on vähe.
Autor kirjutab: „Jah, kokkuvõttes ja kõrvaltvaatajana võib öelda, et mul läks ju suhteliselt hästi. Kuid inimesena, kes on ebaõnnestunud südameoperatsiooni, kunstliku kooma ning järgnenud piinarikka taastumise läbi elanud, ei ole ma sellega kuidagi nõus. Iga päev, esimesest ärkvelolekuhetkest kuni uinumiseni on juhtunu mul meeles. Elu ei ole minu jaoks enam võimalusi täis maailm, vaid paljude piirangutega eksisteerimine.“

Kui inimesed oma haigest lähedasest tõeliselt hoolivad, siis võiksid nad võtta vaevaks seda raamatut lugeda, et aru saada, kuidas mõtleb ja tunneb kriitilises seisus või kriitilisest seisust taastuv inimene.