RIIK EI OLE KUNSTITEOS

Viimastel aastatel on sõjapiirkondadest, autoritaarsete režiimide ja poliitiliste või keskkonnakriiside eest põgenevate inimeste massirände mõjul rahvusluse murettekitavad ilmingud tagasitee Euroopasse leidnud ning selle ühtekuuluvuse ohtu seadnud. Üleilmastumisest ja üha suuremast üleilmsest ühtlustumisest tingitud ebavõrdsus on tekitanud inimestes soovi naasta millegi kindla – kuuluvustunde juurde, mida pakub rahvuse või rahvusliku kogukonna liikmeks olemine. Selle tulemus on paradoksaalne olukord, kus Euroopas ja selle äärealadel pead tõstev rahvuslus jagab tegelikkust selliste rahvusvaheliste ühendustega nagu Euroopa Liit ja nende ühenduste üleeuroopalise poliitilise nägemuse, rahvusülese vaatepunkti ja piiriülese majanduspoliitikaga. Kuidas mõtestada ümber rahvusriiki tänapäeva rahvusjärgse tegelikkuse valguses? Kas rahvuslikku sõltumatust on võimalik ühildada paljususe, avatud ühiskonna ja tänapäeva võrgustunud, lõimunud ja üleilmastunud ühiskondadega?

Raamat kaasneb Katerina Gregose kureeritud näitusega “Riik ei ole kunstiteos”, mis toimub Tallinna Kunstihoones Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva pidustuste raames. Näitus ja selle kataloog mõtisklevad rahvuse ja rahvuslusega kaasnevate probleemide, vastuolude ja ideoloogiate üle Euroopa pidevalt muutuval ühiskondlikul ja poliitilisel maastikul.