POKS. OLÜMPIA STIIL

   Käesoleva väljaande eesmärk on käsitleda poksispordi tehnilisi lahendusi ning selgitada ja analüüsida mõistet – poksikool. Poksikool, kui poksijaile iseloomulike tehnikate füüsiline omandamine on määrava tähtsusega poksija edaspidisel arenguteel.

Erinevalt nii mõnestki teadaolevaist poksitehnikat käsitlevaist väljaannetest on käesolevas kirjapandu eesmärk mõneti pretensioonikam, andes noorele poksihuviölisele lahendamiseks järgmise ülesande, seda muidugi tinglikult: ”Kuidas jõuda autasustamise pjedestaalile?” Alljärgnevalt on toodud eeldusena, antud eesmärgini jõudmiseks, peamised reeglid ilma milleta ei ole ülesande edukas lahendamine mõeldav. Täienduseks poksikoolile pakutakse käesolevas väljaandes, loodetavasti piisavalt, ülesandega toimetulemiseks vajalikke vihjeid. Just nimelt, vaid vihjeid, sest ülesande lõplik, kui nii võib öelda, lahendamine peab ikkagi jääma õpilase enda kanda, seda muidugi koostöös treeneriga. Seega ei leidu käesolevas õpikus sadu poksispordi tehnilisi nüansse selgitavaid fotosid, joonistusi, liikumise skeeme ja mida iganes veel - spikreid! Selline, kõikvõimalikke tehnilisi lahendusi pakkuvad ”pildialbumid” pärssivad õpilase poksialast intelektuaalset arengut. Ka mahuka kogemuste pagasiga treeneri juhised ei tohiks poksihuviliseni kanduda diktsioonina, jätmata mõtteruumi õpilasele endale. Määrav on improviseeriv, intuitiivne lähenemine. Seda enam, mis vastuvõetav Jukule ei pruugi sobida Jaanile ja vastupidi. Poks spordialana on atraktiivne, adrenaliini pakkuv, kohati agressiivsust ja ohtlikkustki, ent kunst igaljuhul – võitluskunst, malemäng, eeldades mõttetegevust ja analüüsivõimet. Sellest faktist ei saa üle ega ümber, meeldib see meile, teile või mitte. Nii on olnud, on täna, seda ilmselt ka edaspidi ja poksija peamine arengu tunnus väljendub eeskätt taibukuses ja oskuses vastast üllatada, ülekavaldada ja õnnestumise üks peamisi eeldusi on füüsiliselt omandatud poksikool.