PIIBEL USU JA TEADUSE VAHEL. UNIVERSAALNE KULTUURIRAAMAT

Kes kirjutas Moosese raamatud? Kas Iiobi raamatus on tõesti juttu dinosaurustest? Kuivõrd kuulutavad Iisraeli prohvetid ette Jeesuse Kristuse tulekut? Kuidas koostati evangeeliumid? Millised stsenaariumid ilmnevad Piiblis maailma-ajastu lõpu sündmuste kirjeldamisel? Kas kümme käsku on olulised veel tänapäeval? Kuidas üldse tõlgendada Piiblit? Selles raamatus otsime vastuseid nendele ja teistele taolistele küsimustele. Piibliteaduste uurimistulemused ei ole nii kindlad, kui vahel mulje jäetakse, vaid sõltuvad uurijate eelpositsioonist, nende maailmapildist jne. Teaduslik meetod, kuivõrd see välistab algusest peale üleloomuliku olemasolu võimaluse, ei saagi jõuda paljude pärimuste kohta Piiblis muudele järeldustele, kui et need peavad olema müüdid ehk legendid. Tegelikult ei saa aga midagi niisugust tõestada, sest eeldades üleloomuliku olemasolu, järeldatakse enamasti piibellike pärimuste ehtsust. Seetõttu jäävad skeptikute ja kogu nn liberaalse teoloogia väited suurelt osalt hüpoteetiliseks.

 Selles teoses vaadeldakse Piiblit teadlikult usu ja teaduse vahealal asuva raamatuna. Ainult teaduslikud hinnangud tema kohta ei saa olla pädevad, juhul kui Jumal ja üleloomulik maailm on olemas, sest teadus ei saa (nagu defineeritakse) öelda midagi nende kohta. On aga võimalik nö pildistada maailma läbi Piibli prisma, vaadates läbi piibelliku suurendusklaasi maailma kuni selle loomiseni ja otsida meie elule tähendust. 

EELK vaimulik ja teoloogiadoktor Arne Hiob (sünd 1961) on avaldanud artikleid ja publikatsioone erinevates väljaannetes ja kirjutanud raamatuid.