PÜHAPÄEVAHOBUNE/SUNDAY HORSE

Eesti rahvapärane hobuvarustus

Raamat räägib sellest, kuidas kaunistasid vanad eestlased oma ratsusid ja rakendeid pühapäevasõitudeks – sõitudeks kosja, pulma, külla, kirikusse. See on üks eriline ja isegi veidi müstiline ning seni väheuuritud osa Eesti kultuurist.

Tutvustatud on kõiki olulisemaid ratsa- ja rakendivarustuse hulka kuuluvaid esemeid: maalitud lookasid, nikerdatud sadulaid ja rangipuid, kootud ohje, tikitud sõidutekke jne. Nendest on raamatus hulgaliselt kauneid fotosid. Esemete juurde on pandud kirja need jutud, mida rahvas on nende valmistamise, kaunistamise ja kasutamise kohta pajatanud. Näiteks algab niimoodi üks kurioosne lugu sõidutekkidest (lk 152): „Sõidutekkide kirevust võis kõige paremini suurtel pühadel ja jõululaupäeva õhtul kiriku väravas nähe, sest siis olid need kõige paremad ja ilusamad välja toodud. Kuid siis õhtul leidsid mõned kirikust välja tulles oma uhked vaibad puudu olema … .“

Ühe alusmaterjalina on raamatu koostamisel kasutatud hoburiistade etnograafilist uurimust, mis valmis 2014.a. koostöös Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiaga Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse innovatsiooniosaku toetusel.

Raamat on eesti ja inglise keeles.

---

The book describes the ways ancient Estonians decorated their horses and carriages for Sunday rides, whether on a quest to propose marriage or for attending weddings, church and other social calls. This art of decorating horses and carriages is a special and a somewhat mysterious part of Estonian culture on which little research has been conducted so far. 

The Sunday Horse covers all of the most important riding and driving items: painted shaft bows, carved saddles and horse collars, knitted driving reins, embroidered horse blankets, etc. of which there are many fascinating photos in the book. The items come with stories told by the folk about crafting, decorating and the usage of these items. For example, one curious story about horse rugs (p 152) begins like this: „The brightest of horse rugs could best be seen on major holidays and on Christmas Eve near the church’s gate, as on those occasions, people presented their best and prettiest rugs. But then, after church, some people found their fancy rugs missing … .“

One of the sources to this book has been the ethnographic research on tack, completed in collaboration with the Viljandi Culture Academy of the University of Tartu and with the support of Enterprise Estonia’s innovation voucher grant (financed by the European Regional Development Fund) in 2014.

The book is in Estonian and in English.