Põrge

Mihkel ja Sofia on täiesti harilikud noored inimesed, kes armastavad teineteist väga, neil on hubane kodu rahulikus ülikoolilinnas, huvipakkuv töö ja unistused ühisest tulevikust. Siis aga kohtub Mihkel Viivega ja kõik paisatakse segamini.

Heasüdamlik ja tuulepäine Mihkel leiab end uskumatute sündmuste keerisest, kuhu tõmbab kaasa ka targa ja tasakaaluka Sofia. Ametivõimude sekkumine teeb asja ainult hullemaks, noored peavad põgenema, teadmata, kuhu ja kelle eest. Kes või mis on tsinangua, graviton, paraversum, peegeldi, pöördekuu? Kas armastajad, keda lahutavad aeg ja ruum, veel kunagi kohtuvad ja kus? Ja kas nad on siis veel nemad ise? Kas väike püsiv õnn on üldse võimalik?

Johannes Kivipõllu „Põrge“ on põnev, naljakas, õudne ja tundeline teekond, kus iga põrge viib tundmatusse.

"Peegeldi ei olnud mitu kuud enam töötanud, masinat sisse lülitades kõik nupud lihtsalt vilkusid punaselt. Noormees ei osanud asjast midagi arvata, kartis, et oli masina võib-olla kuidagi katki teinud.

Nii lootusetu ja tühi tunne. Oled nagu tsivilisatsiooni keskel, kõik tundub tuttav, aga ikka oled täiesti lõputult üksinda."