Päikesepillaja

“Päikesepillaja” on mahukaim raamat Artur Alliksaare (1923–1966) luulest, millele põhimõtteliselt võiksid kunagi järgneda täielikult kogutud ja nii-ütelda akadeemiliselt editeeritud luuletused. Käesolev raamat ei taha mingil juhul öelda viimast ja kaalukat sõna, vaid soovib olla ainult järjekordseks etapiks Alliksaare loomingu publitseerimisel ja kättesaadavaks muutmisel. Luuletused jagunevad tsükleiks. Nende järjestamisel on esimeses ja viimases tsüklis mõningal määral arvestatud kronoloogilist printsiipi, muidu on järjestus valdavalt assotsiatiivne.

Eik Erik Sikk soovitab: “Legendaarsetest Eesti poeetidest näen kõige tihemini enese tekstides just Alliksaare peegeldust. Lõputud sõnamängud ja iseleiutatud väljendid, mis põimivad kokku teel edasi sammudes sündinud tõekspidamisi kõigest ülestähendajat ümbritsenust.”