Päikeseküla

„Päikeseküla” on ilukirjanduslikus võtmes kirjutatud teos. See on autori maailmapildi väljendus, episood kogetud teekonnast, mis esitab küsimusi, otsib, kuid ei ütle ette. Ta hoiab, aga samas tõukab ka tagant. Ta räägib mõtlemisest ja mõttest, armastusest, koostööst ‒ kõigest nähtamatust, mis on oluline. Seal jäetakse vana ja otsitakse uut. Raamat on otsijatele, kes ihkavad midagi enamat
kui see, mis on. Teos on autori viis minna kaasa elu kutsega.

Kristo Kiviorg on praktik, mõtleja, kirjutaja ning oma kogemuse jagaja. Ta on töötanud ajakirjanikuna Eesti majandusväljaannetes, kirjutanud peamiselt juhtimisteemadel. Noorest east alates on ta otsinud vastuseid küsimustele leidmaks piire piiramatuses ja vastupidi. Ta on erinevaid filosoofiaid eneses proovile pannud ja neid praktikas katsetanud. See on andnud müstilisi kogemusi ning oskust ja julgust luua midagi uut. Soov asju enda jaoks lahti mõtestada on viinud tõdemuseni elust kui sibulast, kus ühe kihi eemaldamise järel tuleb nähtavale teine, mille all omakorda on kolmas jne. Ta on mõistnud, et igal inimesel on õigus, sest õigus sõltub sellest, millises „kihis” parasjagu viibitakse.