Naine, keda viimati nähti kolmekümneselt

Kuidas saan ma üksinda maailmaga kohtuda, kui keegi mind ei näe?

Menukite autorilt Camille Pagánilt on ilmunud vaimukas ja lootusrikas raamat naisest, kes on vaimse kokkuvarisemise äärel.

Viiekümne kolme aastasel Maggie Harrisel on õnnelik abielu ja kaks üsna rõõmsameelset last. Ta on pidevalt ärevil ja tal on terve nimekiri ebamõistlikest hirmudest, nagu õhukonditsioneeri allakukkumine, maksuamet, langevarjuhüpped ja auto turvapadjad. Aga kunagi pole Maggie muretsenud selle pärast, et mees, kellega ta on olnud abielus peaaegu kolmkümmend aastat, võiks ta maha jätta.

Päeval, mil Adam minema kõnnib, läheb temaga koos ka kõik see, mis annab Maggiele turvatunde. Alles siis saab naine aru, et selle ajaga, mil ta kõigi teiste eest hoolitses, on ta ise muutunud nähtamatuks nii maailmale kui ka endale.

Maggie hakkab ettevaatlikult oma elu taas üles ehitama. Ta reisib Rooma, tal on uus amet ja isegi uus armuromaan. Aga kui kriis teda jälle tabab ja ees on ebakindel tulevik, peab ta otsustama, kui palju võib ta riskida, et jääda selleks naiseks, kelleks ta just on saanud.