Naeru ja unustuse raamat

“Naeru ja unustuse raamat” ilmus prantsuse keeles 1979. aastal, kui Milan Kundera oli neli aastat varem oma sünnimaalt Tšehhoslovakkiast Prantsusmaale emigreerunud. Raamat koosneb seitsmest lookesest – variatsioonist mäletamie ja unustuse, naeru ja tragöödia teemadel –, mis kulgevad paljuski 1968. aasta sündmuste taustal Böömimaal (ta keeldub seda nimetamast Tšehhoslovakkiaks). Lugudesse inimestest ajalookeerises on põimitud autobiograafilisi elemente (Kundera muusikateadlasest isa, kirjaniku väljaheitmine kommunistlikust parteist, juhutööd režiimi rangenemisel) ja esseistlikke arutelusid. Need on lood kommunistliku aparaadi ponnistustest kustutada rahva mälu (“Rahvaste põrmustamiseks,” ütles Hübl, “võetakse neilt alustuseks mälu. Hävitatakse nende raamatud, kultuur, ajalugu.”) kui ka lihtsalt inimmälu armetusest. Need on lood kahest vastandlikust naerust (“Kui kuradi naer viitas asjade absurdsusele, siis ingel tahtis hoopis tunda rõõmu selle üle, kui hästi on maa peal kõik korraldatud.”)

Taas saab nautida Kundera briljantset oskust panna inimhinge- ja ajalookeerukused lihtsatesse sõnadesse.