Meilmail

“Mu meel on heitlik.” Just sellepärast ei kuulu ma nende luuletajate hulka, kes suudavad korraga terve luulekogu valmis kirjutada. Samal põhjusel on sellegi luulekogu kaante vahel luuletusi mitmest ajast, mitmest kohast ja ka mitmetel teemadel. Samuti leidub siin luuletusi LUULE IMELISE AIA erinevatelt radadelt, sest kuigi ma olen hulga oma laule üles leidnud, rändan ma uudishimulikult edasi. “... yht onni teeb hurtsikumeister/ ei jäta ta jonni.” Kooskõlas minu kuuekümneaastase rännukestusega on kogumikus vähem õhinat ja trotsi ning rohkem rahulikku vaatlust ja mõtisklust.
Olen tihti olnud kimpus sellega, kas kirjutada luuletust mina, sina, meie või teie vormis. Mina rõhutamine tundub liig isekas, sina, meie või teie rõhutamine liig meelevaldne. Jääb igaühe otsustada, kui õnnestunult olen ma sellega hakkama saanud. Muide! Kui sobib, võib igaüks ennast ka minu minaga samastada, sest kohvikruusi sangast läbi lipsanud valguskangas võib tabada igaühe hommikpaljast naba.
Neile, kes võib-olla leiavad, et kogus on liiga palju surma, kinnitan, et ma pole muutunud mingiks surmamanajaks. Tuletan meele, et ühe mu varasema luuletuse pealkiri “NURIN ENESETAPJATE JUMALA VASTU” ja et mu esimese luulekogu ühes luuletuses oli rida: “... surm on meile teretuttav...”
Jalutage rahulikult edasi LUULE IMELISES AIAS.

Peep Ilmet