MEDE MANNI LOOD

“… õige laps peabki olema natuke must ja kriimuline, vahel sassis juuste või luriseva ninaga, mille kasimine alati meelde ei tule. Siis kasvab temast üks õige inimene ning tema maailm on kuidagi nagu rohkem päris maailm, kus pole pitse ja satse, säravaid kaunistusi, mis tugevama puudutuse peale tolmuks pudenevad ja läikivat plastmassi, vaid päris elu oma hea ja kurja ning valguse ja varjudega.”

Armas lugeja, kes sa seda raamatut täna käes hoiad! Nende kaante vahele on kokku kogutud just nimelt ühe sellise väikese tüdruku lood, kelle maailm oli algusest peale “päris”. Mitte kasvamine ja kasvatamine, vaid päriselt läbi elu kulgemine, perega koos kasvamine ning üksteisega paremini tuttavaks saamine. Selles päris maailmas leidus lapsepõlve pilvitut taevast ja päikest, kuid vahel ulatusid sinna ka elu tumedad varjud, mis tõid kaasa kurbust ja pisaraid. Need lood on kirja pandud nii, et oma iva leiduks igale lugejale: täiskasvanule, kes elamise rutus sageli ilmselt isegi ei mõtle sellele, kuidas võivad nende jaoks nii loomulikud ja igapäevased tegemised ja asjad paista läbi lapse silmade. Kuidas laps oma pisikese peakese ning elava fantaasiaga neid mõistab ning nende kasulikkusest või kasutusest aru saab. Ja oleks huvitav noorematelegi, kelle maailm võib lugedes avarduda.