MAAILM, MIS ON HEA I

Piret Bristoli kolmas romaan kirjeldab
üliõpilaste elu Tartus 20. sajandi viimase kümnendi hakul. Suvest
suveni 1989–1990 leiavad Leningradi (praeguse Narva) maantee
tornühiselamus aset kõikvõimalikud sündmused nii provintsist saabunud
minategelase kui ka vanade olijate, füüsika-üliõpilaste, elus. See oli
aeg, kui Tartu tänavate veneaegsed nimed olid rahva mälus värskemad
kui äsjase ümbernimetamise käigus taastatud ning Eesti kuulus veel
Nõukogudemaa koosseisu, Poest sai kõike osta rublade eest, kuid ka
valuutapoode tärkas nagu seeni pärast vihma; Toomkiriku varemed ja
vana Werneri kohvik olid tellingutes ning ülikooli peahoone juurest
viis raekoja platsile kitsuke tänav, mida rahvasuu kutsus Poola
koridoriks.

Perestroika ja glasnost olid juba oma vilju näidanud. Oli ilmselt
lähedal aeg, kui üks poliitik võilattu sisse murrab. Kes see ikka
ühiselamus võid sõi? Oli kaunis kevad, meie kahekümneaastased.
Tehniline progress oli kohale jõudnud.

Kõik oli alles ees.