Бесплатная доставка!
LOOTUSETU IGATSUSE ATLAS
Anuradha Roy jutustab oma debüütromaanis „Lootusetu igatsuse atlas” ühe bengali perekonna loo, mis algab 20. sajandi esimestel kümnenditel ja lõpeb juba iseseisvas Indias.
Romaani kahe esimese osa tegevus toimub väikeses Bengali külas Songarhis, kus pereisa Amulya otsustab äkitselt maksta tundmatu poisi ülalpidamise eest lastekodus. Nendest maksetest ja ka orvu olemasolust saab pere teada alles pärast Amulya surma. Poiss Mukunda võetakse perre ning tema ja emata jäänud tüdruk Bakul kasvavad üles nagu õde ja vend. Kolmandas osas, mille tegevus toimub Calcuttas, on Mukunda juba ise jutustaja, kel oma lugu rääkida.
Nagu pealkiri ütleb, on raamatus palju igatsusi, mil pole määratud täituda. Läbi kolme põlvkonna kujutab autor seda, kuidas kõige lähedasemadki inimesed võivad jääda üksteisele ligipääsmatuks, nähes üksteise sisemaailma vaid hetketi ja vilksamisi. Tihti on tunnete tärkamisel ja väljendamisel takistuseks ammused traditsioonid, kastisüsteem ja range kommete järgimine. Romaanis on nukrust ja üksildust, palju lagunevaid, tühjaks jäänud maju ja üksikuid ootamatuid värvilaike, mis eredaina meelde jäävad – lillakaspunane õis, erkroheline papagoi.
Romaani kahe esimese osa tegevus toimub väikeses Bengali külas Songarhis, kus pereisa Amulya otsustab äkitselt maksta tundmatu poisi ülalpidamise eest lastekodus. Nendest maksetest ja ka orvu olemasolust saab pere teada alles pärast Amulya surma. Poiss Mukunda võetakse perre ning tema ja emata jäänud tüdruk Bakul kasvavad üles nagu õde ja vend. Kolmandas osas, mille tegevus toimub Calcuttas, on Mukunda juba ise jutustaja, kel oma lugu rääkida.
Nagu pealkiri ütleb, on raamatus palju igatsusi, mil pole määratud täituda. Läbi kolme põlvkonna kujutab autor seda, kuidas kõige lähedasemadki inimesed võivad jääda üksteisele ligipääsmatuks, nähes üksteise sisemaailma vaid hetketi ja vilksamisi. Tihti on tunnete tärkamisel ja väljendamisel takistuseks ammused traditsioonid, kastisüsteem ja range kommete järgimine. Romaanis on nukrust ja üksildust, palju lagunevaid, tühjaks jäänud maju ja üksikuid ootamatuid värvilaike, mis eredaina meelde jäävad – lillakaspunane õis, erkroheline papagoi.
