LAVALT JA LAVALE

VAT Teatris on aastate jooksul lavale seatud erinevaid tekste maailmakirjanduse klassikast kaasaegsete autorite teosteni. Näitemänge täiskasvanuile, lastele, noorukeile. 

On veel üks kategooria vormi mõttes algupäraseid lavatekste: need on dramatiseeringud ja/või tekstid, mis on sündinud lavastusprotsessi käigus ehk konkreetset lavastust silmas pidades. Antud kogumiku teine koostaja Rait Avestik on raamatusse „Lavalt ja lavale. Valik lavatekste Aare Toikkalt ja VAT Teatrilt” pannud valiku aastate jooksul peamiselt VAT Teatris lavale jõudnud sellelaadsetest tekstidest. Enamik kogumikus leiduvatest lavatekstidest-dramatiseeringutest on sündinud lavastaja tihedas koostöös trupiga. 

Avestik kirjutab raamatu saatesõnas nõnda: „Läbi siinse üheksa näidendi võime laias laastus ja tugevalt üldistades kogeda mingit läbilõiget tervest VAT Teatri ajaloost, mis sai alguse oktoobris 1987. Kui alustades kujutas VAT endast pigem rämedalaadset tudengiteatrit („Eesti kosmos“, 1990), siis õige pea ja vähemalt kümme aastat oli ta suveräänne liider (ringisõitvate) lastele mängivate teatrite seas („Pähklipureja ja Hiirekuningas“, 1997; „Siim ja saladused“, 2002; „Pál-tänava poisid“, 2004). Peale isikliku saali saamist Rahvusraamatukogus 2001. aastal muutusid ka teatri repertuaar ning sihtgrupp – järjest enam hakati lavastama täiskasvanutele (endiselt ka noortele) („Reigi õpetaja“, 2007; „Help, 2011; „Hea, paha ja inetu, 2011; „Sokrates ehk Pidusöök Prytaneionis“, 2013) ning praegu ollakse ühemõtteliselt kunstilist kõrgpilotaaži näitav väiketeater („Faust“, 2012)."