LAUAMÄNG MEES, KES TEADIS USSISÕNU

Andrus Kivirähki ja Asko Künnapi Muinas-Eesti seiklusmäng „Mees, kes teadis ussisõnu“ on valminud Andrus Kivirähki samanimelise romaani põhjal.

Seiklusmäng asub kaardimängude ja lauamängude hämaral piirialal. Mängus on maastikukaardid, millest mängu käigus moodustub ohtudest ja väljakutsetest kubisev mänguväljak, salapäraste ruunidega kaetud seninägematud puutäringud, kaabudega nupud ja mahlaselt illustreeritud mängukaardid raamatust tuttavate sõprade ja vaenlastega.

Asko Künnap: "Olen alati armastanud rollimänge ja rollimängu sugemetega seiklusmänge, olgu need siis kaardi- , laua- või maastikumängud. Kahjuks ühendab neid kõiki üks viga: nad võtavad kohutavalt palju aega. Nõnda saigi koos pere ja sõpradega ümber köögilaua maha istutud, et katsetada, õnnestub kokku seada toimiv seiklusmäng, mida tahaks ja jaksaks ühe õhtuga ka mitu tiiru mängida. Ja raske on ette kujutada mahlasemat põldu ühe mängu süžee idanemiseks kui Kivirähki ussisõnade raamat."

Ussisõnade reeglid on lihtsad ja illustreeritud. Mäng saab selgeks paari esimese käiguga ning kestab kõigest umbes tunni jagu. Kaarti­dest kokku pandav mänguplats saab iga uus mäng eelmistest erinev ja seiklus kordumatu! Karta on, et pärast esimest tormilist mängu, alustatakse kohe ka järgmist ja veel karmimat. Peksa saavad võrdselt kõik pimeda ebausu vormid – olgu see siis kohalik juhmakus või tule ja mõõga abil imporditud kolmainsuse kultus. Võidab, nagu loota ongi, ikka ja alati vaid mõistus. Ja kui hästi läheb, siis koos mõistusega ka sina!

Andrus Kivirähk: "Me läksime sõtta. See oli isevärki sõjaretk, sest meil polnud vähimatki lootust võita. Lõppude lõpuks oli meid ju vaid kaks – terve laia maailma vastu. Olime nagu kaks lehetäid, kes võivad küll üksikuid lehti õgida, aga kellel pole siiski mingit võimalust langetada tervet puud. Me liikusime lahingust lahingusse ja meil polnud paika, kuhu pärast edukat löömingut tagasi pöörduda, et seal puhata ning kojujäänutle kuultada – me võitsime!"

Kui mujal maailmas järgnes kiviajale pronksiaeg ja sellele omakorda, pärast ohjeldamatut söepõletamist, ka kauaoodatud raua-aeg, siis Eestis on asjad käinud lihtsamamalt: aegade algusest kuni tänase päevani valitseb Maavalda pikk ja pilkane puu-aeg. Sestap on ka selle seiklusmängu karbis puust nupud ja puust täringud, millel harjumuspäraste mummude asemel hoopis salakavalamad märgid. Ja täring on ju kõige tähtsam asi siin maailmas. Kui ei usu, küsi oma mürgihammastega vana-vana-vanaisalt!

Andrus Kivirähk: "Siis ma sisisesin – ja hobused hakkasid lõhkuma. Kaks rüütlit kukkusid kohe sadulast, teised suutsid siiski hobuse selga jääda, kuid see oli nende õnnetus, sest sedasi oli vanaisal hoopis lihtsam kirvega nende päid raiuda. Ta tuli tuhiseda ja ulgudesotsekui see iidne lind, kelle pilti ma olin näinud inimahvide koopas."

Karbis: 5 salamärkidega puust täringut, 80 mängukaarti, 5 erinevat värvi nuppu, eestikeelne õpetus.

Soovituslik vanus: 9+
Mängijate arv: 2-5
Mängu kestvus: 60 min