LAPSE KASVATAMINE VAIMUTEADUSE VAATEKOHAST

Tõelisele kasvatuskunstile ei saa olla aluseks üldised käibeväljendid, nagu kõigi jõudude ja annete harmooniline väljaarendamine ja sellesamased, vaid see peab rajanema üksnes inimolemuse tegelikul tundmisel. Sellega ei taheta muidugi öelda, et mainitud väljendid on väärad, vaid et nendega saab niisama vähe peale hakata, nagu mingi masina kohta öelduga, et kõik selle osad tuleb panna harmooniliselt tööle. Masinat saab oskuslikult käsitseda mitte üldiste käibeväljenditega, vaid selle üksikasjaliku tegeliku tundmisega. Nii peab ka kasvatuskunst tundma inimolemuse liikmeid ja nende arengut. Tuleb teada, millisele inimolevuse osale teatud vanuses mõju avaldada ja kuidas see mõjutamine asjakohaselt toimub. Pole kahtlust, et tõeliselt realistIik kasvatuskunst, nagu siinesitatu, saab vaid pikkamööda endale teed rajada. Meie aja vaadetele on omane pidada vaimumaailma tõsiasju pööraseks fantaasiaks, sel ajal kui ebatõelised käibeväljendid naivad neile täiesti realistIiku mõtlemisviisi tulemustena.