Näita mobiiliversiooni

Liigu sisu juurde Liigu peamenüü juurde

Avaleht / Raamatud / Kunst / Kunstiajalugu / KUNSTITEADUSLIKKE UURIMUSI, 2019, KD 28/1-2

Raamat

KUNSTITEADUSLIKKE UURIMUSI, 2019, KD 28/1-2

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (0)

8.99 €

Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 15.11

Sisukirjeldus

ARTIKLID

Altti Kuusamo. Uncertain Signifiers: ‘An Affective Fantasy’ in Jacopo Pontormo’s Joseph in Egypt
Vaatamata tuntusele kutsub Jacopo Pontormo maal „Joosep Egiptuses” (u 1518) jätkuvalt sügavamale kunstiajaloolisele analüüsile. See Itaalia varamaneristlik teos ei ava oma tähendusesalvesid just kuigi kergelt – õigupoolest näib, et nii varasemates kui ka hiljuti avaldatud uurimustes on kunstiajaloolased mitmed huvitavad küsimused käsitlemata jätnud. Väike õlimaal kätkeb endas siiski rohkelt põnevaid pisistseene ning narratiivseid eripärasid. Neist kõige kummastavamad on elavad kujud, millest teen juttu artikli viimases osas, pakkudes välja uue tõlgendusvõimaluse, ent kahtlemata ka noore Agnolo Bronzino roll maalil.

Kai Stahl. Juudit Anton Starkopfi ja August Roosilehe loomingus ning tema ikonograafilisest põimumisest Salome ja Medusa kujudega
Artikli keskmes on Vanast Testamendist välja jäänud apokrüüfi, Juuditi loo kujutamine eesti kunstnike Anton Starkopfi (1889–1966) ja August Roosilehe (1887–1941) loomingus Esimese maailmasõja eelõhtust kuni 1920. aastate teise pooleni. Võrdleva materjali abil esitan feministlikku lugemist rakendava tõlgendusvõimaluse teostest, mis peegeldavad omaaegseid soolistatud diskursusi ja osutavad protagonisti põimumisele nii Salome kui ka Medusa kujuga.

Johannes Saar. Idamaine mustlane Euroopa lavadel. Konrad Mägi elulooromaan postkolonialismi liistudel
Artikkel analüüsib hiljuti Eero Epneri sulest ilmunud Konrad Mägi elulooromaani. Kriitilist diskursusanalüüsi abiks võttes on romaanis esmalt eristatud traditsioonilisi kunstiajaloolisi seisukohti, ilukirjanduslikku dramaturgiat ja kaasaegsemaid kultuuriteoreetilisi tekstikihistusi. Nende diskursiivse ühisosa tuvastamine on andnud tuge seisukohale, et Konrad Mägi kujutamine selles romaanis vastab paljuski koloniaalse subjekti teoreetilisele kirjeldusele. See, antud juhul biograafilisest fiktsioonist pärit tekstitegelane, on keegi, kes adub end esmajoones kultuurilise puudujäägi ja nähtamatuse tunnetuslikes kategooriates. Artikli kokkuvõttes on Ida-Euroopa kolonialismikogemuse alusel kaalumisele võetud eesti kultuuri enesekirjelduse võimalik sarnasus (enese)koloniseeritud kultuuriga, mis kaldub end hindama eeskätt teistest kultuuridest pälvitud tunnustuse alusel.

Liis Kibuspuu. Trace History of a Performance: The Transitions (1987) by Siim-Tanel Annus
Siim-Tanel Annuse „Läbimised”, tuntud ka kui „Mooni 46a”, oli 1987. aastal oluline Eesti tegevuskunsti sündmus, mis langes poliitiliste murrangute ajajärku. Nimetatud performance’i näitel arutletakse artiklis selle üle, kuidas tegevuskunst kultuurilises mälus säilib. Analüüs näitab, et kunstisündmuse järelelu võib muutuda tähenduslikumaks kui algne performance. „Läbimiste” märgilisus on sündinud kunsti ja poliitika põimumisel, see aga toimus tagasivaateliselt ega olnud kunstniku algne kavatsus. Ühtlasi näitab juhtum, kuidas ettenägematud sündmused performance’i ümber võivad hakata dikteerima selle hilisemaid tõlgendusi.

Ants Hein. Eesti talupoeg 18. sajandi kunstis
18. sajand oli Eesti kunstiloos varaseim, mil siinsete talupoegade kohta käivat pildimaterjali hakkas kogunema juba sedavõrd rohkelt, et nüüd tagantjärele on võimalik seada sellest kokku üsna kõneväärt korpus, kuhu võiks kõiki variante ja teisendeid juurde arvestades paigutada vast isegi üle saja töö. Tähelepandav, et enamiku seesuguste tööde autoreiks on olnud võõramaalased – olgu nad viibinud siinmail üksnes läbisõidul või jäänud siia ka veidi püsivamalt paigale –, kohalikul baltisaksa eliidil näikse seesuguse ainevalla vastu puudunud peaaegu igasugune sügavam huvi. Eestlaste jaoks, kes toona, 18. sajandil, on koosnenudki ainuüksi ühest seisusest, nimelt talupoegkonnast, kujutades seetõttu koguni omamoodi vaegrahvust, on seesugusel materjalil aga esmajärguline tähendus, sest selle kaudu suudetakse aimu saada sellisestki, mille edasiandmiseks pole muud allikad võimelised.

FOOKUS
Reinhold Martin. Ajaloolase kunst: märkmeid viiendalt Euroopa arhitektuuriajaloo võrgustiku (EAHN) kohtumiselt Tallinnas
Inglise keelest tõlkinud Andres Kurg

Lisainfo
EAN 0000140628607
Ilmumisaasta 2019
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 168 lk
Mõõt 240x166x10 (mm)
Kirjastus EESTI KUNSTIAKADEEMIA
Lisamise aeg: 19.09.2019

8.99 €

Kaup kätte: Kiirtellimusega: homme, 15.11

Kategooria TOP

Arvustused (0)
Suhtlusvõrkude arvustused

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.