Näita mobiiliversiooni

Liigu sisu juurde Liigu peamenüü juurde

Avaleht / Raamatud / Ilukirjandus / Eesti autorid / KUIDAS MINUST SAI HAPKOMAH

Raamat

KUIDAS MINUST SAI HAPKOMAH

Autor: HAPKOMAH

* * * * * * * * * * Hinda ja arvusta (0)

15.57 14.79 €

Kaup kätte: neljapäev 21.09

Sisukirjeldus

Keegi polnud midagi sellist varem lugenud.
"Kuidas minust sai HAPKOMAH. Ja lisaks kõik lood NIHLIST FM-ist" lood vapustavad. Nihilisti lugejad nõudsid raamatut ja selle nad nüüd saavad - halastamatu ja täpse sissevaate maailma, mis eksisteerib siinsamas, ometi rebis just HAPKOMAH selle esimest korda varjust välja. Enamik meist polnud kuulnudki sõna fentanüül.

Kui ta sulle tänaval vastu jalutaks, ei märkaks sa temas midagi erilist. Ta on noor, kõhnema kehaehitusega (nad kõik on) mees, eestlane.
Ta nimi on HAPKOMAH ning ta elab Tallinnas - aga ühes teises Tallinnas, Tallinnas, mis on meie kõigi ümber, aga mida enamus meist kunagi ei näe ega koge. Sinna varjatud linna on võimalik osta pilet, väga lihtsalt ja ainult kümne euro eest. See on see, kui palju maksab doos küüru selle Tallinna tänaval, kus enamus meist elab ja liigub. HAPKOMAH müüb sulle sinna maailma pileti 15 euroga: see on see, kui palju maksab raamat, mida sa käes hoiad. Mida sa selle üleäänud 5 euro eest ostad, võid sa nüüd küsida. Selle eest ostad sa oma elu, sest 10-eurose piletiga sa selles maailmast siia tagasi ei tule. Ei ole üldse halb diil, ütleks mina. - Tarmo Jüristo

"Kuidas minust sai HAPKOMAH" on ühe noore eesti mehe narkomaaniks saamise lugu, mis on avaldatud täiesti muutmata kujul. Me ei muutnud midagi- ühtegi sõna, ühtegi tähte, ühtegi koma. See on toores, see on tänav, see on tõde.
Nagu ütleb Nassim Taleb: idioodid loevad õigekirja, targad aga mõtet.

"Kuidas minust sai HAPKOMAH" autor HARKOMAH on üks andekamaid noori eesti kirjanikke. Tohutu detailitaju. Meeletu empaatia. Täiesti jõhker loomulik kirjandsuslik anne. Kokku on langenud kirjanduslik võimekus, fentanüülisõltuvus ja julgus rääkida. See raamat teeb rohkem narkoennetustööd kui Eesti riik siiani suutnud on.

HAPKOMAHi lugedes tuleb meelde populaarse telesaate kohandatud versioon - "Võimalik vaid Eestimaal!". Aeg tunnistada, et küür on kahtlemata see, mis meid eriliseks teeb - see on viimasest Kopli trollist leitud Eesti Nokia. - Helen Hindpere

Tsitaadid raamatust:

"Ma olin ju lugenud opaatide kohta ja teadsin täpselt millega see 99% juhtudest lõppeb, kuid nagu ikka, olime kindlad, et just meie oleme selle 1 % hulgas, kes suudavad proovida ja unustada. Oi kui rängalt me eksisime."

"Ma võin teile ausalt öelda, et ükskõik kui millise psühhiaatri või narkoloogi sohval ma ka istunud ei ole, inimese fentanüülisõltuvusest väljatoomises ja õigete ravimite määramises olen ilmselt targem kui kõik need arstid kokku."

"Mis mulle eriti eredalt meenub on minu ema nägu, see rõõm mida ta nägi iga kord kui puhtaks sain. Ta tõesti uskus, et ta on oma lapse tagasi saanud."

Stig Rästa soovitab: “Kender – HAPKOMAH üks parimaid raamatuid, mida olen lugenud viimasel ajal. Maalib sellest probleemist väga selge pildi ja ilmselt ka tõelise.”

Lisainfo
ISBN 9789949388271
Ilmumisaasta 2016
Keel eestikeelne
Formaat Pehmekaaneline
Lehekülgi 205 lk
Mõõt 210x140x15 (mm)
Kirjastus ZA/UM
Lisamise aeg: 30.04.2016

15.57 14.79 €

Kaup kätte: neljapäev 21.09

Tsitaadid (24)
"HARKOMAH on üks andekamaid noori eesti kirjanikke. Tohutu detailitaju. Meeletu empaatia. Täiesti jõhker loomulik kirjandsuslik anne."
"Me ei muutnud midagi. Ühtki sõna, ühtegi tähte, ühtegi koma. See on toores, see on tänav, see on tõde. Nagu ütleb Nassim Taleb: idioodid loevad õigekirja, targad aga mõtet."
"Kokku on langenud kirjanduslik võimekus, fentanüülisõltuvus ja julgus rääkida. See raamat teeb rohkem narkoennetustööd kui Eesti riik siiani suutnud on."
"Noor, sile, selge silmavaatega eesti kutt. Elus sa ei arvaks teda tänaval nähes, et ka tema..."
"Ma olin ju lugenud opaatide kohta ja teadsin täpselt millega see 99% juhtudest lõppeb, kuid nagu ikka, olime kindlad, et just meie oleme selle 1 % hulgas, kes suudavad proovida ja unustada. Oi kui rängalt me eksisime."
"Millegipärast peale mõningast kaalumist otsustasime siiski, et davai, teeme ära. Üks kord ja never again. Tagantjärele mõtlen, et kuidas ma sain nii loll olla."
"žgutt, nõel, register, surun ja done. Mõne hetke pärast muutub kõlaritest tulev Jüri Homenja täitsa arvestatavaks artistiks."
"Idülli katkestab Pauli oksendamine, meid Raimoga ajab see naerma ja küsime talt, et ega tal paha olla ei ole. Vastuseks kõlab, et ta pole ennast mitte kunagi nii hästi tundnud."
"Jalutame tagasi auto juurde ja teeme viimased triibud ära, lubame üksteisele, et see jääb meie esimeseks ja viimaseks korraks."
"Tema oli ju selles sitas ennem sees olnud. Tema teadis, et meie elud ei ole nüüdsest enam kunagi endised. Tema teadis, et nüüd oleme kadunud lapsed."
"Sellest ajast saati kui ta esimest korda orki lendab, tema emotsionaalne areng peatub, sest tal lihtsalt ei ole neid enam."
"Empaatiavõime, rõõmutunne ja kõik sellised asjad on täiesti tundmatud mõisted. Aju nagu oleks serotoniini ja dopamiini tootmise lõpetanud."
"Läksin õhtul hambaid pesema ja vaadates end peeglist, tabas mind täielik ebareaalsuse tunne. Tundus, et see inimene, kes sealt mulle vastu vaatab, ei ole mina."
"Panin väga kiiresti tähele, kuidas minu maailmavaade hakkas meeletu kiirusega ahanema."
"Seintel on vereplekid ilmselt bajaanide pesemisest peale süstimist ja nurgas vedelevad kasutatud süstlad. Sealsamas mängivad väikesed 3 kuni 4 aastased poisid-tüdrukud tühjaks läinud võrkpalliga jalkat."
"Terve laud on verd täis ja me vaatame Gennadiga üksteisele otsa ja mõistame üksteist vaikuses, et igal asjal on piir ja see piir on kohe-kohe käes."
"Kõige retsim on see, kui keegi perekonnaliikmetest seisab välisukse ette ja tõuseb küsimus, et kuhu ma kell 1 öösel, kui bussid enam ei käi ja mul autot ei ole, oma viimastes räbalates jooksen."
"See kas ma talle kunagi helistan sõltub sellest, mis saab toimuma järgneva 15 minuti jooksul aga 911-variant peab alati olemas olema."
"Mõistus tõrkus mõtlemast, mis oleks juhtunud, kui seda kiirabi brigaadi poleks nii lähedal olnud. Vägisi tulid silma pisarad ja koju sõites lubasin jällegi, never again..."
"Paradoksaalsel kombel meenus mulle tol ajal, kuidas ma väiksena Mustamäel elades üle kõige kartsin narkomaane."
"Ainuke asi, mis sel hetkel ja ilmselt lõpuni välja reaalne tundub- on võõrutusnähud. Kõik päevad mööduvad elades lõputus hallis pilves."
"Ma võin teile ausalt öelda, et ükskõik kui millise psühhiaatri või narkoloogi sohval ma ka istunud ei ole, inimese fentanüülisõltuvusest väljatoomises ja õigete ravimite määramises olen ilmselt targem kui kõik need arstid kokku."
"Mis mulle eriti eredalt meenub on minu ema nägu, see rõõm mida ta nägi iga kord kui puhtaks sain. Ta tõesti uskus, et ta on oma lapse tagasi saanud."
"Enne kui barõga tagasi oma pappakendega korterisse koperdas, küsis ta midagi stiilis: `Milleks sulle seda vaja? Oled ju normaalne inimene?`"

Kategooria TOP

Arvustused (0)
Suhtlusvõrkude arvustused

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.