Kolm suurt õnne

Helmi Reiman-Neggo (1895–1920) oli üks huvitavaimaid ja haritumaid naisi 20. sajandi teisel aastakümnel Eestis. 1911. lõpetas ta Helsingi Soome Tütarlastekooli täienduskursused ning astus Helsingi ülikooli filosoofiateaduskonna ajaloo-keeleteaduse osakonda. Tema põhiõppeaineks oli soome-ugri rahvateadus ning laudatur’i tasemel Soome ja Põhjamaade ajalugu, approbatur’i tasemel kunstiajalugu ja maateadus. Tema teadustööd ilmusid raamatutena aastatel 1915–1920.
ERM-i liikmena osales Helmi Reiman-Neggo muuseumi välitöödel, peale ülikooli lõpetamist 1916 oli ta juba oodatud tööleasuja. Teadustöö vallas jäi tema kureerida rahvakunst. Ta on tegutsenud ajakirjaniku ja rahvaülikooli lektorina.

Võime julgesti väita, et enne Helmi Neggot läheneti meie rahvakunstile puht emotsionaalsel tasandil, tema aga viis selle käsitluse juba territoriaalselt süstematiseeritud ja võrdleva teaduse tasemele.
Temalt pärinevad määratlused ja üldistused kohalikest geograafilistest rühmadest. Haaravad on ka eesti rahvakunsti kui ühtlase stiili määrangu katsed.

Koostanud Hando Runnel
Toimetanud Katre Ligi
Sarja kujundanud Kaljo Põllu

Raamatu väljaandmist on toetanud Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Kultuurkapital.