KEEL JA ÜHISKOND

Mõistet emakeel kasutame igapäevaelus pikalt mõtlemata, sest vaikimisi oletame, et igaühel on alati üks emakeel, mis elu jooksul ei muutu. Samas on tavaarusaam ja keeleteadlaste arusaam erinevad. Tähelepanelikul vaatlusel selgub, et nõnda hariliku ja tavapärase sõna tähendus ei olegi päris selge. Emakeele määratlemine on lihtne, kui tegemist on ükskeelse keelekasutajaga, kes pole kunagi sattunud teise keele keskkonda (nt kolinud teise riiki, abiellunud teise keele kõnelejaga vms). Kuid niipea, kui räägime kaks- ja mitmekeelsusest, ei pruugi emakeele määratlemine olla enam iseenesestmõistetav.

Õpikus „Keel ja ühiskond“ on selgitatud keele tähendust ühiskonnas, eesti keele eripära ja allkeelte olemust. Kuna elukeskkond on muutunud üha multikultuursemaks, on vaja senisest veelgi enam mõista keele rolli identiteedi ja maailmatunnetuse kujundajana ja mitmekeelsuse tähendust.

Õpiku materjal on jagatud 35 ainetunnile. Õpikus on arvukalt tekstinäiteid, lugemissoovitusi ning nii praktilisi kui ka aktiivseid õppemeetodeid toetavaid ülesandeid.