KALENDER VABADUSSÕDA 100

Eesti riik pole oma ajaloos pidanud palju sõdu. Tegelikult ainult ühe – Vabadussõja. See polnud ei kerge ega lihtne. Vähesed uskusid selle alguses võidusse ning vahepeal oli olukord päris lootusetu. Suur osa maast oli võõra väe poolt vallutatud ning polnud võimalik ette kujutada, kuidas alla aastane Eesti riik vaenlase väljatorjumisega hakkama võiks saada. Ometi suudeti seda teha. Võitluses saksa Landesveeri vastu kasvas oma riik inimestele aga lõplikult südame külge.
Tohututele raskustele vaatamata suudeti lõpuni vastu pidada, kuni Jaan Poska võis 2. veebruaril 1920 Tartus allkirja anda rahulepingule, millega Venemaa Eesti iseseisvust tunnustas.
Võit Vabadussojas osutus tugevamaks järgnenud vägivallast ja ülekohtust. See elas üle sõjad ja vägivalla, elas üle ka selle, et Vabadussõda juhtinud mehed punase võimu poolt üles otsiti ning maha lasti ja Vabadussõjas langenutele püstitatud mälestusmärgid hävitati. Sest Vabadussõjas saavutatud võit jäi püsima, andes rahvale jõudu vastu panna ka kõige lootusetumates oludes, et siis vabadus tagasi võidelda ning tähistada oma riigi 100. aastapäeva olukorras, mille kohta luuletaja kunagi kirjutas:

Ja kui kunagi kirjutab käsi aasta 2019.
Ning keegi meist, kelle algus me säsi
ja puusade mahl,
sõidab sünget Peipsit ja Soome laht,
teadku, et kord seda maad vahel Valga ja Tallinna oleme mõistnud meie nii.
Teadku, et saarelise maa eest, vahel järve ja mere Pojad julgemad andsid kallima – oma elu ja vere.