Kategooriad
Kategooriad
Kohaletoimetamine on tasuta!
Galerii
KAKS VAADET MARSSAL MANNERHEIMILE
Autor
Jörn Donner
,Kai Donner
KAI DONNER (1888–1935) oli Soome vabadussõja ajal Mannerheimi staabis, temast sai Soome ja Nõukogude Venemaa piiri komandant. 1934. a. kirjutas ta Mannerheimi eluloo pealkirjaga “Marssal vabahärra Mannerheim”.
JÖRN DONNER (1933), Kai Donneri poeg, on saanud Finlandia kirjandusauhinna, teinud filme ja olnud Ingmar Bergmani produtsent. Ta on olnud nii Soome kui Euroopa parlamendi liige ja Soome peakonsul Los Angeleses. 2011. aastal ilmunud Jörn Donneri raamat „Ülestähendusi Mannerheimist“ sündis Mannerheimist viieosalise telefilmi tegemise kõrvalt.
Käesolevas köites ongi kokku pandud kahe Donneri Mannerheimi-käsitlused, mis ilmuvad eesti keeles esmakordselt. Kai Donneri raamatu „Marssal vabahärra Mannerheim“ sündmustik algab sellega, kui 50-aastane Mannerheim lahkub revolutsiooniaegse Venemaa sõjaväest ja temast saab punases Soomes valge armee looja ning selle juht. Kodusõda ehk vabadussõda kujuneb veriseks
ja toob valgetele koos sakslastega võidu, kuid jätab inimeste hinge aastakümneteks ränga jälje. Mannerheimile tegutseti algul üsna tugevalt vastu, kuna teda ja tema lähikonda peeti liiga venestunuks. Rootsi, kes ühest küljest annab Soome valgetele abi, näeb kulisside taga suurt vaeva, et Ahvenamaad endale saada. Kui vabadussõda on võidetud, peab Soome lahti ütlema liitlassuhetest Saksamaaga (nagu ka Teise maailmasõja lõpus) ja lähenema iseseisvuse kindlustamiseks Londonile ja Pariisile. Kes sellele edukaks kujunenud missioonile ikka sõidab kui mitte Mannerheim.
Jörn Donneri raamat „Ülestähendusi Mannerheimist“ on kirjutatud hoopis teises võtmes. Kui Kai Donner oli Mannerheimi kaasaegne, siis Jörn Donner püüab 60 aastat pärast marssali surma aru saada, mida võib kõigi aegade suurimaks soomlaseks tunnistatud Mannerheim tähendada tänapäeva inimesele. Ta teeb seda äärmiselt subjektiivselt ja enesekeskselt, aga intellektuaalselt huvitavate kõrvalepõigete ja viidetega ning jõuab tõdemuseni, et Mannerheimist on loodud müüt, mille taga on inimest raske, kui mitte võimatu tuvastada, vaatamata sellele et tegemist on Soome kolme sõja ülemjuhatajaga, riigihoidja ja presidendiga, Vene kindrali ja Soome marssaliga, maadeuurija ja kuue keele kõnelejaga, keda austasid nii Hitler, kes saabus sõja ajal 1942. aastal ootamatult Mannerheimi 75. sünnipäevale, kui ka Stalin, kelle käsul jäeti Mannerheim pärast Teist maailmasõda kohtu alla andmata. Kindel ta sellele olla ei saanud, seepärast kandis ta väidetavalt kaasas mürgiampulli.
JÖRN DONNER (1933), Kai Donneri poeg, on saanud Finlandia kirjandusauhinna, teinud filme ja olnud Ingmar Bergmani produtsent. Ta on olnud nii Soome kui Euroopa parlamendi liige ja Soome peakonsul Los Angeleses. 2011. aastal ilmunud Jörn Donneri raamat „Ülestähendusi Mannerheimist“ sündis Mannerheimist viieosalise telefilmi tegemise kõrvalt.
Käesolevas köites ongi kokku pandud kahe Donneri Mannerheimi-käsitlused, mis ilmuvad eesti keeles esmakordselt. Kai Donneri raamatu „Marssal vabahärra Mannerheim“ sündmustik algab sellega, kui 50-aastane Mannerheim lahkub revolutsiooniaegse Venemaa sõjaväest ja temast saab punases Soomes valge armee looja ning selle juht. Kodusõda ehk vabadussõda kujuneb veriseks
ja toob valgetele koos sakslastega võidu, kuid jätab inimeste hinge aastakümneteks ränga jälje. Mannerheimile tegutseti algul üsna tugevalt vastu, kuna teda ja tema lähikonda peeti liiga venestunuks. Rootsi, kes ühest küljest annab Soome valgetele abi, näeb kulisside taga suurt vaeva, et Ahvenamaad endale saada. Kui vabadussõda on võidetud, peab Soome lahti ütlema liitlassuhetest Saksamaaga (nagu ka Teise maailmasõja lõpus) ja lähenema iseseisvuse kindlustamiseks Londonile ja Pariisile. Kes sellele edukaks kujunenud missioonile ikka sõidab kui mitte Mannerheim.
Jörn Donneri raamat „Ülestähendusi Mannerheimist“ on kirjutatud hoopis teises võtmes. Kui Kai Donner oli Mannerheimi kaasaegne, siis Jörn Donner püüab 60 aastat pärast marssali surma aru saada, mida võib kõigi aegade suurimaks soomlaseks tunnistatud Mannerheim tähendada tänapäeva inimesele. Ta teeb seda äärmiselt subjektiivselt ja enesekeskselt, aga intellektuaalselt huvitavate kõrvalepõigete ja viidetega ning jõuab tõdemuseni, et Mannerheimist on loodud müüt, mille taga on inimest raske, kui mitte võimatu tuvastada, vaatamata sellele et tegemist on Soome kolme sõja ülemjuhatajaga, riigihoidja ja presidendiga, Vene kindrali ja Soome marssaliga, maadeuurija ja kuue keele kõnelejaga, keda austasid nii Hitler, kes saabus sõja ajal 1942. aastal ootamatult Mannerheimi 75. sünnipäevale, kui ka Stalin, kelle käsul jäeti Mannerheim pärast Teist maailmasõda kohtu alla andmata. Kindel ta sellele olla ei saanud, seepärast kandis ta väidetavalt kaasas mürgiampulli.
