JUKU JA JUTA AABITS

Lugemise lahutamatu osa on lugemisrõõm. Ka lugema õppimine peab lustlik ja lõbus olema. Nii leiategi „Juku ja Juta aabitsast“ toredaid anekdoote, mis muudavad lapse jaoks lugema õppimise lõbusaks ning annavad õpetajale-lapsevanemale hea tööriista, millega lugema õppimist põnevamaks, lihtsamaks ja huvitavamaks muuta. Lugemisrõõmu leiab aabitsast nii laps, kes teeb tähtedega esimest tutvust, kui ka see, kes tähtedega juba sinasõber. Lugemikuosas on pikemad ja keerukamad jutud usinale lugejale.

Rain Siemer on aabitsa idee autor. Mõte kasutada tekstidena anekdoote tuli omast kogemusest – lapsena oli lugema õppimine Rainil raske ning oma last lugema õpetades leidis, et humoorikad lood köidavad last rohkem ning lugemine läheb ladusamalt, lugema õppimine oli rõõm, mitte sundus. Anu Rooseniit on 13aastase kogemusega eesti keele õpetaja, kelle ülesandeks oli aabitsa metoodiline pool. Aabitsa tekstide najal said oma koolieelikutest lapsed lugemise selgeks. Aabitsa on retsenseerinud pikaajalise kogemusega klassiõpetajad, kelle igapäevatöö osa ongi lapsed lugema õpetada ja lugemisoskust arendada. Raivo Tihanov on tuntud kunstnik, kelle pildid kaunistavad paljusid raamatuid. Tema joonised toetavad aabitsa tekste ja annavad lisavõimaluse teemade edasi arenduseks ning aruteluks.

Naer mõjub kogu inimorganismile ja eriti vaimsele seisundile positiivselt. Huumor ja nali omavad positiivset mõju inimese igapäevasele elule ja ka lapse arengule. Uuringud on kinnitanud huumori mõju intellektuaalsele, emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule. Tänu huumorile tajume kergemini ebaõnne ja suudame ületada probleeme.