Kohaletoimetamine on tasuta!
IGAVIKU KINGAD
Autor
Liis Koger
aeg annab ajatuile varju
me lahtume huultest
sõnadest suudlustest
sõnatustest ja teiste huulte
puutumatusest
nagu kalurid minevikumerelt
mille kuu on ritvadega endiselt
külili aknanurgas
nagu keha mälestuste nõlvas
vanas linnas mis siiski ei maga
on hingetõmbed
kui vinüülimängija nõelad
*
armastus on ikkagi sündinud merest
sest sireenide hulk on tabamatu
pärast armastamist
nagu tuule laul purjekal
kumiseb sireenide üksik orkester
mu peas kesk merikarpe
*
tänase päeva veedan ma üksinduse ruumides
valgustundlikult
pikas pidulikus reas
on mu peal sinaolekud
ja lahtuvad märgid
pühaveest
neil hommikuil mil armastus ja surm
on üksteisele nii ligi
et nende vahele
ei mahu ükski pragu
pean silmas sinu silmi
oma ihuliikmeis iharais ja peenis
