Harry. Elulugu

„Minu väike Spencer“ – nii oli printsess Dianal kombeks kutsuda oma nooremat poega, kellest on tänaseks saanud üks maailma tuntumaid punapäid ja ihaldatumaid poissmehi. Kolmekümne eluaasta jooksul on prints Harry juba väga palju jõudnud ära teha. Ta on aidanud Aafrikas AIDS-i tõttu orvuks jäänud lapsi, matkanud põhja- ja lõunanabale, teeninud sõdurina rindel Afganistanis … ja üpris mitmele neiule südame kaotanud.

Sellest ulakast väikesest poisist, kes lasteaeda sõites fotograafidele läbi autoakna keelt näitas, pidi tahes-tahtmata saama uljas seikleja. Prints Harry ise näeb ennast kolmes erinevas rollis – sõduri, mehe ja printsina, samas on ta ju alati kõike kolme korraga.

Harry ei ole kunagi vanema venna varju hoidnud, nüüd on temast saanud kuningliku perekonna oluline liige, keda teatakse ja armastatakse kogu maailmas, kuid lähemalt tunnevad teda vähesed. Käesolevas raamatus kõnelevad mitmed prints Harry elus olulised inimesed avameelselt sellest särtsakast punapäisest noorest mehest, kelle kelmikas naeratus, helde süda ja vapper meel on paljudele südamesse läinud.