FSB LASEB VENEMAA ÕHKU

Endise luuraja Aleksandr Litvinenko ja ajaloolase Juri Felštinski 2002. aastal ilmunud raamat sattus pärast Litvinenko polooniumiga mürgitamist äreva rahvusvahelise tähelepanu alla. Venemaal ei ole seda tänaseni õnnestunud välja anda. Tegu on hingelõikavalt valusa ja hirmuäratava raportiga Venemaa võimust ja võimukandjatest ning sealsete eriteenistuste taustast. Litvinenko 20-aastasel luureohvitseri kogemusel põhinev raamat kirjeldab, kuidas KGB järeltulija fabritseeris terrorirünnakuid ning algatas Tšetšeenia sõja.
Koos perestroikaga algasid KGB-s uuendused. Organisatsioon lammutati ning pandi lühikese ajaga FSB nime all uuesti kokku. KGB-d kontrollis vanasti kõikvõimas partei, FSB-l aga sellist piirangut polnud. Segane ülesehitus tekitas olukorra, kus FSB sisuliselt kontrollis end ise. Oma tegevuses rakendati nii endisi KGB töötajaid kui ka kurjategijaid ning seaduslikkuse piir hakkas hämarduma: muutus üha tavalisemaks, et kinni peetud kurjategijalt leiti mõne riikliku jõustruktuuri töötõend. Venemaal algas salamõrvade ja pommirünnakute aeg, Tšetšeenia sõda ning võitlus oligarhide vastu. Endised KGB-töötajad alustasid hämmastavalt kiiret karjääri Vene Föderatsiooni tippjuhtkonda. Üks neist lõpetab oma teist ametiaega Venemaa presidendina...
1962. aastal sündinud Aleksandr Litvinenko töötas luurajana nii Nõukogude Liidu KGB-s kui ka Vene Föderatsiooni FSB-s. Ta lahkus koos perekonnaga Venemaalt, kritiseerinud eelnevalt avalikult maa salateenistust. 2001. aasta mais sai Litvinenko poliitilise varjupaiga Inglismaal, kuhu jäi elama kuni 2006. aasta novembrini, mil ta suri polooniumimürgitusse.
Juri Felštinski sündis 1956. aastal. Alates 1974. aastast õppis ta Moskva ülikooli ajalooteaduskonnas. 1978 emigreerus ta Ameerika Ühendriikidesse, kus jätkas oma uurimistööd ning kaitses Rutgersi ülikoolis doktorikraadi ajaloos. Felštinski on kirjutanud mitmeid raamatuid Venemaa lähiajaloost.