Ekke Moor

Eesti ühe omanäolisema stiiliga kirjaniku August Gailiti (1891–1960) „Ekke Moor” jõudis lugejateni esmakordselt 1941. aasta lõpul, olles esimene romaan, mis ilmus pärast 1940.–1941. aasta vapustusi. Helge õhustiku ja üldinimlike teemade tõttu äratas see toona suurt tähelepanu ja poolehoidu ning tema erilisus pole kadunud siiani.

Romaani peategelaseks on rannaküla noormees Ekke Moor, kelle hingesugulaseks ja eelkäijaks on peetud autori varasemat tegelaskuju Toomas Nipernaadit. Ekke püsimatu iseloom ja soov ennast leida viib ta kodust ära maailma avastama. Ta rändab ja peatub erinevais paigus, kohtub värvikate inimestega ja täidab erinevaid rolle – selleks, et jõuda „lahtiste allikateni”.

Mihkel Mutt soovitab: “Gailit on meie kirjanduse uhke eksootiline lind (aga eks ta olnudki poollätlane). Milline lennukus ja nägemuslikkus on selles jõulises proosaprintsis! Tema tulejutt vihiseb läbi meie talupojataevast, kus pilvi vaatav Arno Tali võib teda korraks ahhetades näha, ja Katku Villu võib enne enesetappu lausuda, et „seal lendab mu igatsus”. Gailitit ei pidurda aga miski.”