EESTI VÄHIRAVI AJALOOST

Raamatu avab dr Ralf Allikvee pühendusega Eesti 100. aastapäevale.
Saatesõnad kirjutasid Tartu linnapea Urmas Klaas, professor Hele Everaus ja dr Indrek Oro.

Eesti vähiravi ajalugu käsitletakse kättesaadavat materjali kasutades erinevatel aegadel.
Esiteks kirjeldab teadusloolane Arvo Tering rinnavähi ravi Euroopas ja Tallinnas juba 18. sajandi esimesel poolel, kui Tallinna linnaarstina asus tööle Michael Ludwig Knobloch.
Väga põhjaliku töö Eesti vähiravist alates 1930ndatest on teinud dr Vello Viirsalu: „Mõtisklusi kiiritusravi ja onkoloogia arenguteelt Tartus.”
See töö võtab kokku Tartus kaheksakümne aasta jooksul (1922-2001) kiiritusravi ja vähihaigete ravi alal tehtu.Töö annab põgusa eluloolise ülevaate arstidest, kes selle aja jooksul TÜ Radioloogiakliinikus, Tartu Linna Onkoloogilises Haiglas ja nende järglasena eksisteerinud Tartu Linna Onkoloogia Dispanseris ning TÜ Kliinikumi Onkoloogiahaiglas olid pikemat aega töötanud.

Järgnevad praegu Tartus töötavate või töötanud onkoloogide originaalartiklid oma oma teest onkoloogiks saamisel ja tööst tänaseni (prof Hele Everaus, dots Peeter Padrik, Jaan Soplepmann jt – kokku 18 artiklit).

Järgneb peatükk vähiravist Hiiul – 14 väga põhjalikku ja sisukat artiklit (Peeter Loit, Agu Lipping, Ants Vaar, Valeri Luuk jt).

Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituuti käsitlevas peatükis on äärmiselt põhjalikud artiklid Maret Purdelt „Pahaloomuliste kasvajate epidemioloogia tekkest Eestis”, Mati Rahu „Maret Purde – minu mentor”, Jüri Raudsepp „Pahaloomuliste kasvajate eksperimentaalse kemoteraapia käekäigust Eestis” jt.