Eesti Panga lugu

„Heitlus Vene hiiglasega on täies hoos. [---] Siin täiendatakse õpilaste roodu, kes esimese tule vastu võtsid Narva piiril, seal vormeeritakse õpetajate pataljoni, siin on Tallinna kodanikud püssi laskeharjutusi tegemas, et pealinna kaitseks valmis olla. [---] 24. veebruari hommikul astub Ajutine Valitsus – selleaegne seaduseandja kui ka täidesaatev võim, Toompeale erakorraliseks koosolekuks kokku, et kinnitada Eesti Panga põhikirja.”

Nii dramaatiliselt kirjeldas Eesti Panga sündi tollane rahaminister Juhan Kukk.

Heitlikes oludes on 2019. aastal 100 aastaseks saanud Eesti Pank ja Eesti inimesed oma ajaloo jooksul pidanud tegutsema korduvalt. Raamat „Eesti Panga lugu“ jutustab keskpanganduse – kõige lihtsamalt öeldes raha väärtuse püsimise eest seismise – ajaloo Eestis. Raamatus on juttu Eesti Panga edu- ja eksisammudest, aga see hõlmab ka aegu, kui iseseisvat Eesti riiki polnud ning rahaasju korraldasid siin Rootsi Riigipank, Vene Riigipank või NSV Liidu Riigipank, mis tolle riigi ideoloogiast tulenevalt oli üks hoopis isemoodi pank.