Näita mobiiliversiooni

Liigu sisu juurde Liigu peamenüü juurde

Avaleht / Raamatud / Ilukirjandus / Eesti autorid / EESTI NOVELL 2021

Raamat

EESTI NOVELL 2021

* * * * * * * * * * Loe arvustusi (1)

18.99 €Püsikliendile: 18.04 €

LIITU või Logi sisse

Kaup kätte: homme, 28.07

Sisukirjeldus

Eesti novell 2021“ on neljas raamat uuest sarjast, kuhu neli koostajat on valinud eelmise aasta külluslikust novellisaagist kooresema kihi. Kaante vahel on 17 eriilmelist autorit, kellest osadega kohtub lugeja novellivaramus esmakordselt, mõned nimed on ennast aga juba püsiautoreiks sisse seadnud.
Lisaks neile nagu alati Tuglase novelliauhinna laureaadid, 100 aastat vana ekspressionistlik pala Peet Vallakult ja hariv essee Janek Kraavilt.

Juttude tegevuspaik ei ole sedakorda sugugi ainult porises maakolkas. Satutakse nii Moskvasse, Frankfurti, Aleppo linna Süürias, teise aegruumi, kui ka Tallinnasse ja Tartusse. Aga ilma külata ka ei saa! Külades toimub imelikke asju, seal luurab sünge minevik ja voolab meie alateadvuse läte.

Lisainfo
ISBN 9789916963708
Ilmumisaasta 2021
Keel eestikeelne
Formaat Kõvakaaneline
Lehekülgi 238 lk
Mõõt 227x144x22 (mm)
Koostaja(d) MAARJA KANGRO, KAJAR PRUUL, JOHANNA ROSS, URMAS VADI
Kirjastus EESTI JUTT MTÜ
Lisamise aeg: 19.05.2021

18.99 €

LIITU või Logi sisse

Kaup kätte: homme, 28.07

Kategooria TOP

Arvustused (1)

Antud raamatu kaante vahele peaks koondatud olema Eesti autorite möödunud aasta novelliparemik. Noh, paremik on nagunii subjektiivne mõiste, nii et sellest vaatan heaga mööda. Küll aga on ta üsna parajalt mitmekesine, nagu üks hää (novelli)kogu olla võiks. Üldiselt tonaalsuselt olid novellid kõik kuidagi tumedad, nukrad. Isegi ängistavad. Oli küll lõbusamaid lugusid (ja sekka ka musta huumorit), aga ühtegi päriselt naljakat lugu ei olnud. Ma žanripiire muidugi ei tunne ning kirjandusteooriat õppinud ei ole. Seega ei julge kindlalt väita - äkki novell ei tohigi lõbus olla? Ega need piirid mind tegelikult eriti ei huvita ka; loen ikkagi elamuse pärast. Mis vahet sel on, on tegu novelli või humoreski või minu pärast kasvõi riiuli kasutusjuhendiga. Samas, mõne teise riigi kogumikus on ka lõbusamaid lookesi ette sattunud... Aga jah, sünge. Kui paistab, et Eesti film on oma süngusest ja kaugusse vaatavatest pilkudest üle saanud, siis Eesti novellil on see tee veel ees. Teine teema, mis korduvalt läbi käis, oli... Ma ei oskagi seda nimetada, aga midagi sellist, mis on aasta(kümneid) Värske Rõhu lookestele oma hõngu andnud. Mingi Tartu või tudengielu romantika vms... Mitte, et lugu ise peaks romantiline olema, lihtsalt vaib on selline. Aga selles pole muidugi midagi halba ja eks see ole ka omalt jaolt arusaadav - VR põlvkond on lihtsalt suure(ma)ks kasvanud. Mis mind väga häirisid, olid autorite tutvustused. Pidevalt avaldati lootust, et ehk just selle või tolle sulest ilmub Suur Eesti Romaan. See pisendas minu jaoks novelli - see, et lugu on lühike, ei tohiks ju tähendada, et ta halvem on. Paar lehekülge head teksti võib vabalt mõjusam olla, kui mõnisada lehekülge jama. Aga praegu jäi mulje, et "noh, sai täitsa okei novelli valmis visatud, ehk kirjutab kunagi ka romaani." Ja et oleks ka hiljem meeles, mida lugesin ja kuidas meeldisid, siis mõni sõna ka iga novelli kohta. Ja võib-olla satuvad sisse ka mõned spoilerid - nii et edasi loe omal vastutusel: Ave Taavet "Täispilet" - Lugu tüübist, kes soovib Moskvas rongi oodates aega parajaks teha ja mõnd kultuurielamust saada. Elamuse ta saabki, sattudes täiesti ebatavalisse muuseumi. Idee oli huvitav, aga kahjuks liialt etteaimatav. Jüri Kolk "Ton" - Üks koroonateemaline sisevaade veidi utreeritud argipäeva. Tegelikult jättis üsna külmaks. Neeme Näripä "Frankfurdi kool" - No vot, kurtsin enne, et lõbusaid lugusid ei olnud - siiski, see oli! Kuigi jah, tuleb tunnistada, et olin ta juba unustada jõudnud. Idee oli vahva - kuidas Elmar Nugiselt õppust võttes meelde jätta konverentsituttavate nimed, keda muidu vaid kord aastas näed. Aga miskit jäi ikkagi puudu, et ta nädal peale lugemist juba unustatud on... Armin Kõomägi "Perepuhkus" - Minu hinnangul kogumiku parim! Absoluutselt mõjuv, sarkastiline, kurb, naljakas lugu Eesti perekonnast, kes otsustab oma suvepuhkuse Aleppos veeta. Süüras on küll sõda (seda muidugi perekond ei tea), aga Keilast on ta vähemalt odavam. Martin Algus "Põgenikud" - Hea lugu tõsistel teemadel ja ainult halbade valikute valimise vahel. Kuidas teha põgenikele selgeks, et sa ei saa neid aidata, kui te sõnagi sama keelt rääkida ei suuda? Mõjus ja töötas... Aga mul on kuri kahtlus, et kui novellis ei oleks lapsi olnud, ei oleks ta ka nii mõjus olnud. Urmas Vadi "Küla" - Lugu külast, kus elavad ainult (amatöör)luuletajad. Teiste autorite luule lugemine on hullem kui surmapatt - see kaotavat ära isikuomase stiili. Taaskord - vahvad idee ja mõnusalt (enese)irooniline lugu, aga lõpp jäi minu jaoks veidi nõrgaks. Vaibus lihtsalt kuidagi ära. Tõnis Vilu "Suvelugu" - ladus lugemine, täielik Värske Rõhu vaib. Pärast lugemist kahjuks küll midagi meelde ei jäänud. Ilja Prozorov "Apelsinised alleed" - Ühe postiljoni varahommikused heietused elust ja süütuse kaotamisest ja üldse... Ei saaks just öelda, et oleks miskit moodi kõnetanud. Kai Kask "Sünnist surmani" - Vaatasin uuesti, sirvisin ja lehtsesin... Ja pean kurbusega tunnistama, et ainuke asi, mida ma sellest loost mäletan, on see, et ma tõepoolest seda lugesin... Peeter Sauter "Hava nagila" - Üks jooma- ja armukolmnurga lugu, alkoholist paksult läbi imbunud. Lugeda oli lihtne, aga meelde ei jäänud ja kuidagi ei kõnetanud ka. Piret Põldver "Kopitus" - Taaskord üks Tartu / Värske Rõhu vaibiga lugu. Kopitus ja armastus, armastus ja kopitus... Hõng oli, aga kahjuks ei midagi enamat. Mehis Heinsaar "Uuk" - Kogumiku kõige vahvam lugu! Tore ja südamlik, meenutab oma olemuselt veidi sellist head muinasjuttu. Triinu Meres "Südamelugu" - Triinu Merest olen selle kogumiku autoritest vist varasemalt kõige rohkem lugenud ja üldiselt on ta mulle väga meeldinud. Sedapuhku jooksis "Südamelugu" minu jaoks aga lati alt läbi (noh, tegelikult oli ta ka üks vähestest kogumiku autoritest, kellel üldse mingi latt seatud oli). Tahtsin juba öelda, et ilmselt oli põhjus selles, et lugu oli liiga lühike - ma lihtsalt ei jõudnud sellega Merese lainele. Aga noh, tegelikult vist ikka mitte - olen tema teisigi lühilugusid lugenud ja neist oluliselt parema elamuse saanud. Heh, mulle tundub, et Meres üritas selles loos oma stiili hüljata ja Maniakkide Tänavat mängida. Aga ei tulnud välja, kahjuks. P. I. Filimonov "Mitte väga valusalt ja mitte näkku" - Mulle meeldib, kui võetakse mingi sõnakõlks või mõte ja hakatakse selle ümber maailma looma. Just seda see lugu tegigi: "Ma ei magaks sinuga ka siis, kui oleksid viimane mees maamunal!" Vahva idee, hästi kirja pandud ja läks ludinal. Meeldis; ainult pikem oleks võinud olla. Katrin Pauts "Mägedes" - Mida rohkem ma Pautsi loen, seda vähem ta mulle meeldib. Ma ei tea miks. Aga pidevalt jääb mulje, nagu ta ainult vinguks ja vinguks. Kuigi ta võib-olla tegelikult üldse ei vingu. Siin jäi täpselt sama mulje. Mart Kivastik "Reku" - Kurb lugu koera elust, keda keegi ei taha ega armasta. Ausalt öeldes ei suutnud väga kõnetada; küll aga tuletas meelde, et raamaturiiulis on (juba aastaid) ootamas "Valge Bim Mustkõrv". Tahtsin selle raamatu kunagi läbi lugemata ära anda, aga kuna tegu pidi olema maailma kõige-kõige kurvema raamatuga, siis otsustasin ikkagi alles hoida ja selles ise veenduda. Nii et jah, peaks kätte võtma. Tiina Laanem "Kuldkala" - Kurb lugu lapsest, kes jäetakse isegi oma lasteaia lõpupeol üksi... Väga mõjus ja hästi kirja pandud. Kusjuures, huvitav on see, et (antud novellikogumikus) oli tendents just halbade/joodikutest emade poole. Kümmekond aastat tagasi olid ikka isad need kurja juured; vaata, kuidas maailm muutunud on. Aga lugu oli hea; tonaalsuselt meenutas Anderseni "Tuletikutüdrukut". Piret Raud "Jõuluõhtu" - Lugu vanaisast, keda tabab jõuluõhtul esinemisnärv. Nagu igal aastal, ainult et seekord on asi veelgi hullem - tütre uus mees oli nimelt näitleja! Oh seda häbi, kui salmitseremoonia ajal sõnad peaks sassi minema. Kuigi ka lugu ise on vahva ja ladus, on tõeliseks pärliks puänt. Tauno Vahter "Taevas Tartu kohal" - See oli lugu, mida mulle varasemalt kiideti. Nii et ootused olid kõrged - ja seda valusam oli ka kukkumine. Üks üsna suvaline (aga millegipärast auhinnatud) tudengite joomalugu. Ja isegi seda romantilist Värske Rõhu vaibi ei olnud... Lilli Luuk "Kolhoosi miss" - Mõnusalt värksendav. Päevikuvorm mõjus üldise kogumiku taustal veel eriti eriilmelisena. Lugu oli võrdlemisi lihtne ja kerge jälgida, samas andis hästi edasi nii ajastut kui ka tegelaste tundeid ja mõtteid. Mulle täitsa meeldis. Peet Vallak "Majavaras" - Rohkem kui lugu ise meeldis mulle idee - panna kogumikku võrdluseks ka üks saja aasta tagune novell. Tõesti huvitav oli lugeda, millest sada aastat tagasi kirjutati ja mõeldi. Ja nii kummaline kui see ka ei oleks, ka sellel lool oli Värske Rõhu vaib.

Lisas : Andres Jakovlev | 16.07.2021

* * * * * * * * * *
Suhtlusvõrkude arvustused

Klienditugi

Kõnedele vastatakse E-P 8-21
+372 671 3659

Kirjadele vastatakse E-R 9-17
epood@rahvaraamat.ee

Tasuta püsikliendiks registreerumine

Rahva Raamatu püsikliendina saad meie kauplustes püsivalt 5% allahindlust ning ennast kurssi viia raamatuuudistega:

Vabandame! Teie veebilehitseja on liiga väike meie kodulehe külastamiseks.

We're sorry! Your browser is too small for this website.

Приносим извинения! Размеры вашего браузера слишком малы для посещения нашей страницы.