Eesti Laevanduse Aastaraamat 2017

Meri on hallidest aegadest olnud nii otseses kui ülekantud tähenduses eestlaste toitja. Mõtleme siinkohal kalandust, laevaehitust, laevandust, sadamaid ja selle taustal olevaid sadu mitmesuguseid toetustegevusi. Ei saa unustada, et merendus on samasugune Eesti majandusharu nagu põllumajandus, tööstus ja teised.
Ühiskonna heaolu kasvades hakkab see viimasel ajal ununema ja paljud seostavad merd vaid puhkusega: liivane rand, sinised lained ja ergav päike. Puhkajal ei peagi meelde tulema, et auto, millega ta randa sõitis ja mitmed kaasasolevad asjad on toodud merd mööda, sest teisiti poleks see võimalik. Nii on see olnud ja nii ka jääb. Isegi tänapäevases kiirelt arenevas tehnikamaailmas on võimatu uskuda, et tulevikus suudaks miski asendada merevedusid.
Tõsi, automaatika ja digiarengute ajastul jääb meremehi vähemaks, nad vajavad suuremaid teadmisi ja oskusi. Kaugete maade ja linnadega pole tänapäeva meremehel aega tutvuda, sest laevade seisuajad piirduvad vaid mõne tunniga. Elu liigub aina enam mehitamata laevade suunas, kuid ka siis läheb vaja inimesi, kes asja tunnevad: masti ronimine ja purjede rehvimine asendub juhtimispultide ja automaatika järele valvamisega. Kuid see on juba kaugem tulevik.
Praegu on Eesti merendusel päevakorras EL Komisjoni eesistumisperiood, uued võimalused laevanduspoliitika arendamisel, keskkonnaproblemaatika, sadamate areng, väikelaevaehitus ja muu. Ei puudu meie aastaraamatus ka rida värvikaid mälestusi möödunud aegade mereelust.

Ja nagu ikka, on aastaraamatu lõpus kirjas ka värsked Mereakadeemia lõpetajad, kaptenid ning laevamehaanikud ja Eesti laevaregistrid 2017.