E-raamat: Õnnelik raha. Nutika kulutamise teadus

Kas kaks korda suurem sissetulek toob kaasa kaks korda rohkem õnne? Ühes teadusuuringus ameeriklased just nii uskusid: kui nende sissetulek oleks 25 000 dollari asemel 55 000, siis eluga rahulolu kahekordistuks. Tegelikult selgus aga, et need, kes teenisid 55 000 dollarit, olid vaid 9% rahuolevamad nendest, kes teenisid 25 000 dollarit. Uuringute järgi avaldab kogu maailmas sissetulek üllatavalt väikest mõju sellele , kas inimesed päeva jooksul naeratavad ja tunnevad rõõmu. „Õnneliku raha“ autorid, psühholoog Elizabeth Dunn ja turundusguru Michael Norton on uuringutele tuginedes leidnud, mil moel raha kasutamine suurendab õnnetunnet.
Nad on leidnud, et selleks on viis võimalust:
- Osta elamusi. Uuringutest selgub, et materiaalsed asjad (ilusatest majadest uhkete sulepeadeni) toovad vähem õnne kui elamusostud (nt reisid, kontserdid ja erilised pidusöögid). Näiteks et müüa pileteid tulevastele kosmoselendudele, trükkis Virgin Galactic ilusa voldiku, mida täitsid kosmosest tehtud rabavad fotod Maast ja futuristlikud pildid lennust. Kontrastina oli voldiku esikaas lihtsalt hall ja sellel oli Mark Twaini sõnad: „Kahekümne aasta pärast oled rohkem pettunud asjade pärast, mida sa ei teinud, kui asjade pärast, mida sa tegid.“ See turundusstrateegia oli nutikas ja töötas hästi.
- Tee sellest preemia. Kui midagi imetoredat püsib pidavalt käeulatuses, ei oska inimesed seda hinnata. Piirates ligipääsu sellele, mis meile meeldib, saab suurendada meie õnnetunnet. Belgia töölkäivate täiskasvanute seas läbi viidud uuringust selgus, et rikkamad oskasid väikestest elumõnudest rõõmu tunda harvem kui ülejäänud. Rikaste puhul esines väiksem tõenäosus, et nad teevad matkal pausi kauni kose imetlemiseks või suudavad romantilisel nädalavahetuse reisil mõnd erilist hetke nautida just seal ja siis.
- Osta aega. Suuremapoolse sissetulekuga inimesed Saksamaalt kuni Koreani kinnitavad kõikjal, et tunnetavad rohkem kiirustamist. Kogu maailma jõukamad inimesed ütlevad suurema tõenäosusega, et olid eelmisel päeval stressis. Suurenenud materiaalne küllus ei pruugi pakkuda suuremat õnne osaliselt seetõttu, et sellega koos kahaneb vaba aja hulk. Kui inimesed keskenduvad raha asemele ajale, suurendab see nende heaolu. Ettevõtete puhul tähendab see töötajate tunnustamist mitte üksnes raha, vaid ka ajaga.
- Maksa nüüd, tarbi hiljem. Makstes nüüd ja tarbides hiljem, võib oste nautida nii, nagu oleksid need saadud tasuta. Näiteks inimesed, kes maksavad kõik-hinnas-hotelli eest mitu kuud varem, tunnevad jooke ja sööke nautides justkui saaksid nad neid ilma rahata.
- Investeeri teistesse. Uuringud tõestavad, et raha kulutamine teiste inimeste peale annab suurema õnnedoosi kui raha kulutamine iseenda peale. Näiteks tundsid inimesed end õnnelikumana, kui saades Starbucksi kinkekaardi kasutasid nad seda kohvi ostmiseks kellelegi teisele, kuid läksid ise kaasa. See lubas neil mitte üksnes investeerida teistesse, vaid osta ka elamust ja muuta tol päeval oma ajakulutamisharjumusi.