ASJAÕIGUSSEADUS I. KOMMENTEERITUD VÄLJAANE

Asjaõigusseadus kehtib alates 1. detsembrist 1993, olles esimene viiest seadusest, mis funktsionaalselt moodustavad tsiviilseadustiku.

Kirjastus Juura ilmutas asjaõigusseaduse kohta esimese kommenteeritud väljaande (P.Pärna, V.Kõve) juba 1996. aastal, täiendatud kujul ka 2004. aastal (P. Pärna). Vahepeal on oluliselt laienenud kohtupraktika, seda nii asjaõigusseaduse enda kohaldamisel, aga on ka tekkinud uued õiguslikud olukorrad seoses koostoimega teiste seadustega, nii näiteks on asjaõigusseadusel oluline tähendus täitemenetluses ja pankrotimenetluses, võlaõigusseaduse, perekonnaseaduse ja pärimisseaduse kohaldamisel jne.

Asjaõigusseaduse kommentaarid ilmuvad kahes köites.

Käesolevas köites on hõlmatud seaduse kolm esimest osa: üldosa, valdus ja kinnistusraamat ning omand (§-d 1–167).

Teises köites on kommentaarid ülejäänud viie osa (4.–8. osa, §-d 172–365) kohta (servituudid, reaalkoormatised, hoonestusõigus, ostueesõigus, pandiõigus). Kommentaarides on esmalt selgitatud paragrahvi eesmärki ja näidatud selle allikad ning seejärel analüüsitud paragrahvi sisu. Olulist tähelepanu on pööratud nii asjaõigusseaduse sätete omavahelistele seostele kui ka asjaõigusseaduse sätete seostele teiste seadustega ning asjaõigusseaduse kohaldamise probleemidele eri õigusvaldkondades.

Nagu võlaõigusseaduse ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommentaaride puhul, on ka asjaõigusseaduse kommentaarides kesksel kohal Riigikohtu lahendite analüüs. Kommentaaride koostamisel on aluseks võetud asjaõigusseaduse tekst ja muud seadused, samuti Riigikohtu lahendid seisuga 1. detsember 2013.